Esimesel päeval viis kohalik võrukeelne giid Jüri Drenkhan  meid matkale Ähijärve ümbrusesse. Tal oli midagi huvitavat rääkida kõige kohta, mida nägime – puud, taimed, seened, kalad. Lisaks kuulsime veel järve kohta põnevaid legende. Saime näpunäiteid ka ujumise reeglite kohta – ettevaatus ennekõike.

Pärast matka algasid „tunnid”.Võru keele tunnnis oli õpetajaks Mariko Faster, käsitöötunnis  Epp Margna. Õpiti laastule maalimist. Ajalootunni viis läbi Pille Tomson. Teemaks oli Karula ja Hargla kihelkonna ajalugu. Samal päeval põletati maapõues savikujusid, toimus veel maastikumäng ja lõkkeõhtu, tutvustati erinevaid pille ja lauldi Karula-Hargla kihelkonna regilaule. Mängiti ka vanemaid tantsumänge.Loomulikult käidi ka ohtralt ujumas. Laste ohutuse eest hoolitsesid kasvatajad Lilian Freiberg, Heidi Kõvask ja Triinu Raam Lüllemäelt ning Ene Teemägi ja Hele Zilmer Harglast. Kõhumurede eest kandsi hoolt Hargla Kooli kokad Heli Saag ja Talvi Matus.

Huvitavat tegevust jätkus teisegi päeva. Kohe hommikul võeti maapõuest välja savikujud. Päeva haripunktiks oli aga Värtemäe mesila külastus. Laagri lõpetus kujunes samuti põnevaks, sest kumbki kool oli ette valmistanud murdekeelse näidendi, mis nüüd ette mängiti .Hargla Kooli näidend rääkis taluelust, kus härra maainimesi rumalateks matsideks  pidas. Sulane oma tempudega aga näitas, et rumal on hoopis härra ise. Lüllemäe kooli näidend rääkis põdra majast ja  jahimehest, kes  ei tahtnud jahipidamise reeglitest kinni pidada. Mõlemad lood olid õpetlikud.

Laagri jooksul said mõlema kooli lapsed väga headeks sõpradeks. Arvati,et niisugust koostegutsemist võiks korrata. Aitäh projektikirjutajale. Laager toimus projekti „Karula-Hargla kihelkonna laste võru keele ja kultuuri suvekool”raames. Rahastajateks olid Vana-Võrumaa kultuuriprogramm, Taheva Vallavalitsus, Karula Vallavalitsus ja MTÜ Karula Hoiu Ühing.