Muudatused perekonnaseisutoimingutes alates 1. juulist 2010
Avalduste esitamine
Perekonnasündmuste (sünni, abielu, surma, abielu lahutamise ning uue nime andmise) registreerimiseks esitatakse avaldus.
Endiselt nõuavad isiklikult kohale tulekut abiellumisavalduse, isaduse omaksvõtu avalduse (praeguse nimega isast põlvnemise kindlakstegemise avalduse) ja abielu lahutamise avalduse esitamine.
Isiklik kohalolek on vajalik seetõttu, et isaduse omaksvõtu puhul lasub ametnikul vanema hooldusõiguse ning abiellumisavalduse puhul varasuhte selgitamise kohustus.
Digiallkirjastatult saab esitada sünni registreerimise avaldust juhul, kui lapse vanemad on abielus, uue nime andmise avaldust, korduva tõendi väljaandmise avaldust, rahvastikuregistrist väljavõtte taotlemise avaldust, elukoha registreerimise avaldust.
Kuni juunikuu lõpuni esitatakse surma registreerimiseks avaldus suuliselt, alates 1.juulist kirjalikult. Tulevikus, kui arstlikule surmateatisele antakse elektroonne vorm, saab surma registreerida digiallkirjastatud avaldusega.
Praegu aktid ja tunnistused, tulevikus kanded ja tõendid
1. juulist 1926 on perekonnaseisuametnikud koostanud sünni-, abielu-, abielulahutuse ja surmaakte ning välja andnud sünni-, abielu-, abielulahutuse ja surmatunnistusi. Alates 2001. aastast koostatakse perekonnaseisuaktid elektroonselt ning muudatused rahvastikuregistris toimuvad koheselt.
1.juulist 2010 ei koosta perekonnaseisuametnik akte, vaid teeb rahvastikuregistrisse kandeid ning annab välja tõendeid. Kui praegu on tunnistuse andmise kohustus, siis edaspidi pole ametnikul kohustust tõendit anda. Sündi, abielu, lahutust või surma registreerinud inimesel on 14 päeva aega otsustada, kas ta soovib paberkandjal tõendit või mitte.
Toimingute tegemisel lähtutakse rahvastikuregistri andmetest
Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused ja teised avaliku ülesande täitjad peavad alates 1.07.2010 lähtuma rahvastikuregistrisse kantud andmetest ega tohi nõuda väljavõtte (s.t tõendi või varasemalt välja antud tunnistuse) esitamist. Näiteks, kui inimesel, kes teeb kas perekonnaseisu- või notariaalset toimingut, on rahvastikuregistris olemas kõik tema peresuhteid tõendavad dokumendid (sünniakt, abieluakt, laste sünniaktid), siis sellisel juhul ei pea ta esitama ametnikule enam paberkandjal dokumente. Vajadusel suhtleb toimingut tegev ametnik maavalitsuse perekonnaseisuametnikuga, et kontrollida rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust.
Enda andmete päring
Meil kõigil on võimalus rahvastikuregistrist kontrollida enda aktuaalseid andmeid. Kasutades ID kaarti või sisenedes panga kaudu, on võimalik teha päring riigiportaalis www.eesti.ee, valides alateema kodanikule ning jõudes enda andmete päringusse. Mõne sekundiga on inimesel olemas ülevaade tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetest (elukoht, perekonnaseis, statistilised andmed) ning isikuga seotud kehtivatest dokumentidest (isikut tõendavad dokumendid, perekonnaseisualased dokumendid, juhiluba).
Samal lehel olevast vasakpoolsest loetelust saame teha sugulussuhete päringu, anda riigile teada, kui oleme leidnud enda andmetest vea või soovime muuta statistilisi andmeid (rahvus, haridus, tegevusala). Soovitan inimestel tunda huvi oma andmete vastu, riigiportaali www.eesti.ee kasutamine on lihtne. Kui on soov oma andmeid täpsustada, parandada, lisada, siis pöörduge julgelt oma linna-, valla- või maavalitsuse ametnike poole.
Abielu sõlmimine
Abielu sõlmimiseks esitatakse avaldus kas maavalitsusele, Tallinna Perekonnaseisuametile või abielu sõlmimise õigust omavale vaimulikule. Alates 1.07.2010 võib abielu sõlmimise sooviga pöörduda ka notarite poole. Notarid saavad õiguse täita abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid.
Alates 1. juulist peavad abiellujad avalduse esitamisel valima varasuhte, s.t tegema otsuse selle kohta, kas nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni. Selgituskohustus on avaldust vastuvõtval perekonnaseisuametnikul. Justiitsministeeriumi poolt on välja antud selgitusi andvad voldikud.
Abiellujad võivad oma otsust muuta kuni abielu sõlmimiseni, õigusliku tähendusega on ajaliselt kõige hilisem varasuhte valik. Kui abiellujad oma valikut ei tee, loetakse nende poolt valituks varaühisuse regulatsioon.
Abiellumisavaldusele lisatakse mõlema sündi tõendav dokument. Abiellujatel, kes on sündinud välisriigis, tuleb esitada sünnitunnistus, mis on legaliseeritud/apostillitud ning tõlgitud. Kui on tegemist riikidega, kellega Eestil on sõlmitud õigusabileping (Venemaa, Poola, Leedu, Läti, Ukraina), siis legaliseerimist ei nõuta. Sünnitunnistuse esitamine on kohustuslik. Abielluda soovijad peavad aegsasti omad dokumentid üle vaatama, sest dokumentide tellimine välisriigist on aeganõudev.
Juunikuu lõpuni saavad abiellujad abielu sõlmimist tõendava dokumendi ehk abielutunnistuse kätte koheselt. Kuna 1.juulist alates ei ole abielutõendi väljaandmine enam kohustuslik ning tõendi saab välja anda pärast abielukande kinnitamist, siis on üsnagi tõenäoline, et näiteks laupäevasel päeval abiellujad saavad tõendi kätte esmaspäeval või hiljem, sest esmast tõendit on võimalik välja võtta 14 päeva jooksul pärast toimingu tegemist.
Abielu sõlmimisel ei kanna ametnik talaari.
Alaealine abielluja, alaealine lapsevanem
Juunikuu lõpuni võib vähemalt 15-aastaseks saanud isik abielluda oma vanemate kirjalikul nõusolekul. Samuti saab alaealine vanem ise oma lapse sündi registreerida. Alates 1.07.2010 tuleb alaealisel isikul pöörduda esmalt kohtusse. Alaealine saab abielluda juhul, kui kohus laiendab alaealise teovõimet abielu sõlmimise vajalike toimingute osas.
Alaealise lapsevanema lapse sünni registreerib alates 1.juulist alaealise lapsevanema seaduslik esindaja ehk siis sündinud lapse vanaema või vanaisa. Alaealine vanem saab oma lapse sündi registreerida vaid juhul, kui kohus on enne lapse sündimist laiendanud alaealise lapsevanema teovõimet ning andnud hooldusõiguse ka sündimata lapse osas.
Kui alaealisel lapsevanemal on vanemad olemas, kuid vanemad ei saa last esindada, siis otsustab kohus erihooldusõiguse andmise. Eestkosteasutus ei saa lapse sündi registreerida, kui alaealisel lapsevanemal on vanemad olemas.
Alaealine isik võib isaduse omaks võtta oma seadusliku esindaja nõusolekul.
Abielu lahutamine
Maavalitsuses abielu lahutamiseks peavad lahutajad kehtiva seaduse kohaselt kinnitama, et nad on abielu lahutamisega nõus ning neil puuduvad vaidlused ühisvara jagamise, laste kasvatamise ja elatise väljamõistmise osas. Alates 1.07.2010 kinnitavad lahutajad avalduses, et nad soovivad abielu lahutada ning neil ei ole abielu lahutamisega seonduvaid vaidlusi. Mõlema abikaasa elukoht peab olema Eestis. Eestis elamise nõue kehtib ka praegu.
Uue nime andmine
Alates 1.07.2010 ei otsusta alaealiste perekonnanimede muutmist enam kohalik omavalitsus. Uue nime taotlemise avaldus esitatakse maavalitsusele. Uue nime andmise otsustab regionaalminister või regionaalministri poolt volitatud isik.
Praegu on võimalik seaduses ettenähtud juhtudel anda alaealisele uus perekonnanimi kohaliku omavalitsuse korraldusega ning seda riigilõivuvabalt ja sõltumata lapse kodakondsusest. Alates 1.juulist kehtib ka alaealistele nõue - uut nime saavad taotleda Eesti kodanikud ning isikud, kes pole oma kodakondsust määratlenud. Uue nime taotlemise eest tasutakse riigilõiv.
Isikud, kes kannavad sünniakti kantud eesnimest/perekonnanimest erinevat nime, s.t et isikut tõendavad dokumendid ning rahvastikuregistrisse kantud nimi erineb tema sünniakti kantud nimest, võivad edaspidi pöörduda maavalitsusse ning oma nime riigilõivuvabalt muuta. Näiteks sündides on laps saanud nimeks Tõnn, kuid tema isikut tõendavatesse dokumentidesse on kantud eesnimi Tõnu, inimene on elanud Tõnuna pea terve oma elu. Tõnu pöördub maavalitsusse, esitab riigilõivuvabalt avalduse uue eesnime TÕNU saamiseks. Vastavalt maavalitsuses tehtud otsusele on edaspidi eesnimi Tõnu tema seaduslik nimi.
Pädevad ametnikud
Alates 1.07.2010 teevad perekonnaseisutoiminguid ametnikud, kellele on regionaalminister andnud pärast eksami sooritamist perekonnaseisuametnikuna tegutsemise õiguse.
Maavalitsuse perekonnaseisuametnikud on teoreetilise osa eksami teinud. Põlva maakonna kohalike omavalitsuste ametnike eksam toimub 25.mail. Juunis ootab ees eksami teine osa – tarkvara kasutamise eksam.
