Muudatustest koolikorralduses uuel õppeaastal
Kooliaasta pööripäev on ületatud. Abiturientidel on valitud riigieksamid, põhikooli lõpetajatel valikeksam. Õige pea tuleb õpilastel näidata oma õpitulemusi kas läbi tasemetööde või eksamite kaudu. Selline on koolielu loomulik tsükkel ja protsess.
Käesoleval õppeaastal oleme enam keskendunud edasise kavandamisele. Uuest sügisest tuleb 1., 4., ja 7. klassides õppetöö aluseks võtta uus “Põhikooli riiklik õppekava” ja sellega kooskõlas olev Vastseliina gümnaasiumi õppekava. Järk-järgult rakendub uus Põhikooli –ja Gümnaasiumiseadus, mis samuti seab uued ülesanded ja kohustused nii koolile aga ka õpilastele ja nende vanematele. Sellega seoses on tarvis muuta ja seadustega kooskõlla viia erinevaid koolikorralduslikke dokumente. Alanud aasta esimesel volikogu istungil kinnitati kooli põhimäärus ja kooli vastuvõtu tingimused ja kord. Kooskõlastamisel on kooli kodukord. Kooli töörühmades on toimunud arutelud nii põhikooli kui ka gümnaasiumi uue õppekava teemadel. Edasi toimub juba nimetatud dokumentide kirjapanek .
Kõige enam kõneainet on kindlasti tekitanud uued nõuded gümnaasiumi õppekavale. Sellest on palju kõneldud nii kohalikus kui ka üleriigilises meedias. Gümnaasiumi uus riiklik õppekava rakendub alates 2013/14 õppeaastast. Sama õppeaasta lõpus teevad abituriendid uutel alustel riigieksameid. Selle järgi tuleb sooritada kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Neile lisaks tuleb õpilasel koostada ja kaitsta uurimustöö ja sooritada kooli poolt koostatud küpsuseksam.
Nimetatud muudatused tähendavad sisuliselt seda, et sügisel 2011 gümnaasiumisse astuvad noored peavad alustama õpinguid uue õppekava järgi. Põhikooli –ja gümnaasiumiseadus sätestab, et gümnaasium peab võimaldama õpet kolmes suunas: loodusainete suund, sotsiaalainete suund ja kooli eripärast (kooli enda valida ja otsustada) tulenev suund. Nagu nimetusedki ütlevad keskendutakse ühel juhul enam loodusainete (bioloogia, füüsika, geograafia, keemia) õpetamisele ja teisel juhul sotsiaalainete (ajalugu, ühiskonnaõpetus, inimeseõpetus) õppele.
Arutelu ja laiemat kokkulepet vajab kolmanda suuna õppe võimaldamine. Õppekava töörühm on arutanud koostöö võimalusi muusikakooliga, samuti spordiklubiga. See tähendab, et kooli eripärast tulenev suund võikski olla seotud muusikaõppega, sporditööga. Selline lähenemine on kooskõlas uue “Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega”, mis võimaldab huvikoolides omandatud teadmisi ja õppetulemusi ümber arvestada üldhariduskooli õppesüsteemi. Ühe võimaliku arenguna näeme ettevõtlusalase õppe rakendamist, mis toetub tööõpetusele ja käsitööle, rõhutades seejuures paikkonna traditsioone ja materjale. Ettevõtlikkust saaks arendada läbi õpilasfirma, kelle ülesandeks on käsitöö tunnis valminud esemete-toodete turustamine. Sellise suuna lülitamisega õppekavva saame enam rakendada kooli võimekaid oskusainete õpetajaid ning head materiaal-tehnilist baasi.
Töörühma poolt välja käidud ideid on kooli juhtkond põgusalt tutvustanud 9. klasside õpilastele. Samal teemal on kavas nõu pidada ka lastevanematega. Siiski tahan rõhutada seda, et kõik kolm suunda, loodus-, sotsiaal-, ja koolisuund, kannavad endas suurt ühisosa üldainete näol, mida õpivad kõik õpilased koos. Meie eesmärk on jätkuvalt see, et kooli lõpetaja saaks Vastseliina gümnaasiumist hea keskhariduse, millele toetuda edasisel haridusteel kas kõrgkoolis või kutsehariduskoolis. Nii soovime kolmes riigieksami aines eesti keeles, matemaatikas ja võõrkeeles säilitada senist kursuste mahtu, mis on oluliselt suurem, kui seda näeb ette uus gümnaasiumi riiklik õppekava. Õpilased, kes eelistavad akadeemilisemat haridust, saavad spetsialiseeruda kas loodussuunale või sotsiaalsuunale, õppides süvendatult nende valdkondade valikaineid. Õpilased, kes ei näe oma tulevikku akadeemilises haridussfääris, vaid tahavad pärast gümnaasiumi keskenduda näiteks kutseõppele, saavad valida alternatiivse kolmada suuna. Seaduse alusel peavad õppesuunad erinema üksteisest vähemalt 8 kursuse võrra so. kolm ainetundi nädalas (nädala koormus õpilasele kokku on vähemalt 32 ainetundi). Seega pole põhjust muretsemiseks, justkui rööviksid õppesuunast tulenevad kursused oluliselt üldainete mahtu. Muutus seisneb selles, et õpilasel tekib tänasega võrreldes teatud vabadus oma õppetöö sisu kujundamisel.
Senikirjutatut kokku võttes kinnitan, et töötame ühiselt selle nimel, et olla konkurentsivõimeline gümnaasium ka uutes oludes ja karmimate nõudmiste tingimustes. Me saame hakkama.
Hea õpilane, lapsevanem! Vastseliina Gümnaasium loodab jätkuvalt heale koostööle ja usaldusele, mis on saatnud meid viimastel aastatel. Enamus põhikooli lõpetajaid, kes on soovinud oma haridusteed jätkata gümnaasiumis, on seda teinud oma kodukoolis. Meile on õppima asunud ka Misso, Meremäe ja Orava valla õpilasi. Meie eesmärk on hoida kooli positisiooni maakonna koolivõrgus ning olla piirkonnas tugev ja jätkusuutlik keskharidust andev kool. Seda eesmärki saame me realiseerida vaid üheskoos.
________________________________
Käesolevat kirjatükki ajendas kirjutama veel ajaleheartikkel „Võrru jääb ainult üks gümnaasium” Võrumaa Teataja 9. detsembri 2010 numbrist, kus Võru abilinnapea Kersti Kõosaar alusetult ja põhjendamata väidab ajakirjanikule, et Vastseliina Gümnaasium kujundatakse ümber põhikooliks. Kooli juhtkonna initsiatiivil saadeti hoolekogu poolt arupärimine pr Kõosaarele. Toome siinkohal ära vastuse arupärimisele.
Vastus järelepärimisel
Vabandan Vastseliina Gümnaasiumi hoolekogu, aga ka õpilaste, lapsevanemate ja õpetajate ees Vastseliina Gümnaasiumi usalduse kahjustamise eest.
Olen alati väitnud ja veendunud ka hetkel, et Vastseliina Gümnaasium on üks maakonna tugevamaid gümnaasiume.
Kinnitan, et ei väitnud ajakirjanikule, et Vastseliina Gümnaasium kujundatakse ümber põhikooliks.
Vastuseks küsimusele, milliseks kujuneb maakonna koolivõrk, kui Võrru tekib puhas gümnaasium, vastasin, et praegu tegeleb Võru Maavalituse haridus- ja sotsiaalosakonna juhtimisel töörühm Võru maakonna hariduse arengukava koostamisega ja soovitasin küsida vastust maavalitsusest.
Selgitades Võru Kesklinna Gümnaasiumi reorganiseerimise vajadust rääkisin õpilaste arvu vähenemisest ning sellest, et ühe paralleeliga gümnaasiumis on väga raske tagada seadusega ettenähtud kolme õppesuunda. Lisasin näitena, et ka Vastseliina Gümnaasiumis võib tekkida raskusi ühe paralleeliga seaduse täitmisel, aga otsuse kooli pidamise ja reorganiseerimise kohta teeb kooli pidaja.
Endapoolseks möödalaskmiseks pean seda, et viitasin näitena Vastseliina Gümnaasiumile ja ei palunud ajakirjanikul enne artikli ilmumist seda ülevaatamiseks. Avaldatud artiklis oli hulgaliselt fakti- ja interpretatsioonivigu.
Meie vestlus ajakirjanikuga toimus volikogu vaheajal koridoris, volikogu kestis sel päeval kell 19.00-ni ning artikkel ilmus juba järgmise päeva ajalehes, nii et artikli ülevaatamiseks puudus ka kahjuks võimalus.
Palun veelkord vabandust ning olen valmis tekitatud kahju hüvitama Teile sobival viisil.
Lugupidavalt
Kersti Kõosaar
