Jõelähtme valda esindasid vallavanem ja kaks külavanemat. Kohal olid ka sadama ettevõte VOPAK, keskkonnauuringute keskuse, tehnilise järelevalve ameti, Päästeameti ja Eesti Raudtee esindajad.

Plaanidest ja tehtust

Plaanidest ja tehtust andis ülevaate AS Tallinna Sadam juhatuse liige Allan Kiil. Arendamisel on VOPAKi uus terminal ja uus mahutipark, mis asuvad Viimsi valla territooriumil, ning Jõelähtme vallas asuv väetise granuleerimistehas.

Plaanides-projektides on pump-hüdroakumulatsioonijaam, tootmis- ja laokompleks ja LPG-terminal. Teise, LNG-teminali kohta on otsustamata, kas see kerkib Muugale, Paldiskisse või Soome.

Tallinna Sadam on täitnud talle esitatud nõuded, mis hõlmavad Randvere supelranna vee kvaliteedi mõõtmist ja müratõket.

Muugal on kaks õhuseirejaama ning rajamisel on kolmas. Söeterminal, mis ebameeldivat lõhna eritas, on kaks aastat olnud söeta. Uus IT-lahendus võimaldab veebirakendusest näha tuule suundi ja kiirusi. Koostöös Muuga päästekomandoga on hangitud kaasaegsed tehnikavahendid suurõnnetuse puhuks.

Sadam on sõlminud vastutuskindlustuslepingu 10 miljoni euro suurusele summale. "See katab sadama tegevusest või tegevusetusest põhjustatud kahjud kolmandatele isikutele," sõnas Kiil. Sadama riskianalüüs valmib 2014. aastal. Sadam on seotud Euroopa Liidu programmiga, mida kommenteeris Allan Kiil järgmiselt: "Püüame oma turvalisusstandardeid ühtlustada. Oleme teinud rohkem kui teised sadamad."

Kõigis Tallinna sadamaga seotud ettevõtetes on tööl kokku umbes 25 000 inimest. Muuga sadam maksab maamaksu kolmele omavalitsusele, kelle territooriumil sadam asub. Viimsi vald saab Muuga sadamalt aastas 1 052 000 €, Maardu linn 739 000 € ja Jõelähtme vald 33 000 €.

Faktum Ariko uuring

Faktum Ariko viis läbi uuringu Muuga sadama mõjust lähipiirkondade elanike elukeskkonna kvaliteedile, mida tutvustas firma uuringutejuht Kalev Petti.

Küsitlus viidi läbi 2012. a novembris, küsitleti kokku 300 inimest vanuses 18-74. Viimsist küsitleti seitsme küla - Muuga, Äigrumäe, Metsakasti, Pärnamäe, Randvere, Laiaküla ja Lubja küla elanikke.

Printsiibilt oli see juhuvalik, mille eesmärk oli selgitada, kuidas nende piirkondade elanikud hindavad, tajuvad või väärtustavad oma elukeskkonda ja millised on probleemid.

Elukeskkonnale andsid positiivse hinnangu 65% vastajatest, negatiivse 9% ning kahevahel ja negatiivse hinnangu andis 35%. Positiivsed aspektid olid looduslähedus, puhas õhk ja rahulik piirkond. Negatiivseks peeti halba ja hõredat ühistransporti, ebameeldivat lõhna ja halbu teid.

Kui Maardu elanikele on Muuga sadam oluline tööandja, siis Viimsi elanikele on sadama peamine kuvanditunnus ebameeldiva lõhna levitaja.

Muuga sadama mõju elanike igapäevaelule oli järgmine: ebameeldiv lõhn, müra, söetolm, veereostus, ohtlike ainete käitlemise õnnetuste võimalus.

Kalev Petti ütles, et uuringu eesmärk oli saada neutraalne pilt, kui palju Muuga sadam ümbruskonnas elavate inimeste igapäevaelu mõjutab. Petti nõustus, et selle uuringu eesmärk oli erinev keskkonnaministeeriumi tehtud uuringu eesmärgist.

Metsakasti külavanem Toivo Urva arvates oli uuring kallutatud, sest kuigi seda nimetati Muuga sadama uuringuks, uuriti tegelikult elukeskkonda ja Muuga sadama mõju jäi selles väheseks. Sama meelt oli Priit Robas, et Muuga sadama väike osa oli uuringusse ära peidetud.

"On tõsi, et sadamas tehakse töid, mis aeg-ajalt põhjustavad haisu," nõustus Allan Kiil. Kuid söetolm on tema sõnul vaid meenutus ajaloost. Müütline ja hirmutav on tema arvates faktor, et Muuga sadam kohe plahvatab.

"Lõhna püüame minimaliseerida, müra on teatud määral ohjeldatav," rääkis Kiil. "Kuid jätame ära müüdi plahvatusest." Metsakasti külavanem Toivo Urva ütles: "Me ei tea täpselt, ja seepärast kardame. Te peate tõestama, et nii ei ole, et pauk võib käia. Uuritakse küll iga sadama ettevõtet eraldi, aga kes vastutab, kui kõik korraga tuld võtab?"

"Uuringu mõte oli selgitada, kui tõsine on probleem. Selgus, et probleem on üsna tajutav, aga ei sunni midagi radikaalset ette võtma," vastas Petti. Urva arvates peaks sadam endalt küsima, kas saab midagi ette võtta või tuleb inimestel ära kolida.

"Muuga sadam jääb siia," vastas Allan Kiil. "Küsimus on kaupades, muutuda võivad ettevõtlus ja spetsiifika."

Kiil rääkis ka valmivast riskiuuringust, mis valmib järgmisel aastal. Selle lähteülesande konsultandid olid sisekaitseakadeemiast ning seda on tutvustatud mõlemale naabervallale.

"Põhja Päästekeskus (PPK) on Eestis kõige paremini mehitatud ja varustatud päästekeskus.

Muuga sadamas on PPK üks komando vajalike autode ja seadmetega," rääkis Põhja Päästekeskuse Ida-Harju Päästeosakonna juhataja Leho Lõiv.

"Alates planeeringust pannakse kirja kõik vajalikud kaitsemeetmed," selgitas Päästeameti kriisireguleerimise büroo juhataja Marek Danilson. "Õnnetuse tõenäosus on minimaalne.

Signalisatsioonivahendite abil on tagatud tulekahju kiire avastamine ja kustutamine. Olemas on ka vajalik kustutusaine varu." Jõelähtme vallavanem tundis huvi, kui suur on naftatünnide plahvatuse oht. "Plahvatuse tõenäosus on väga väike.

Kuna ammooniumnitraatväetis on seal granuleeritud kujul, on plahvatus välistatud, kui täidetakse hoiustamise tingimusi."

Priit Robas küsis, kes teostab järelevalvet ja kas seda ei võiks ka avalikustada. Vastus: "Suure õnnetusohuga ettevõttes tehakse järelevalvet igal aastal. Tulekaitsesüsteemi korrashoiuks on terminalil haldusleping. Naftarerminali kontrolli ei tehta fiktiivselt."

Tehnilise järelevalveameti esindaja Kaur Kajak rääkis, et Muuga sadama ehitusloa andsid kohalikud omavalitsused.

Praegu oleks sadama ehituse tingimused hoopis teised. Siiski on tänane seis sadamas oluliselt parem kui oli kümme aastat tagasi.

"Kõik Muuga sadama riskianalüüsid on nüüd hoopis paremad," rääkis Kajak. "Meil on kogu info ohtlike ainete kohta. Algfaasis õnnetusest jagusaamiseks on kõik valmis."

Allan Kiil tõdes lõpetuseks, et kohtumine oli rõõmustavalt rahumeelne ning selliseid tutvustavaid ümarlaudu võiks tulevikuski jätkata.