Muuga sadam saab 25-aastaseks

Eestimaa ajalugu on lahutamatult merega seotud. Ka paljude Eestimaad laastanud sõdade peaeesmärk oli saavutada kontroll olemasolevate sadamate üle või omandada õigus rajada uusi.

Ükskõik, kes siin ka ei valitsenud, alati pöörati sadamate arendamisele tohutut tähelepanu. Täna võib julgelt väita, et kaasaegsete sadamaterminalide olemasolu on riigile eluliselt vajalik. Meie päevil on Eesti suurimaks sadamastruktuuriks aktsiaselts Tallinna Sadam, mis ühendab ühtse juhtimise alla viis sadamat üle kogu Eesti. Tänavu saab riigi suurim kaubasadam - Muuga sadam - 25-aastaseks. Maardu Panoraam vestles sel puhul Allan Kiiliga, kes on üle kümne aasta seisnud Tallinna sadama tüüri juures selle ettevõtte juhatuse liikmena.

Mida kujutab endast Tallinna sadam, missugune on selle ettevõtte struktuur?

Tallinna sadam ühendab hetkel viit üksust: kõige väiksem Saaremaa sadam, Paldiski Lõunasadam, Paljassaare sadam, Tallinnas asuv nn. Vanasadam (tuntud ka reisisadama nime all) ja meie „pärl" - riigi suurim ja noorim Muuga sadam. Arendamise mõttes on kõige perspektiivsemad Paldiski ja Muuga sadam. Paljassaare sadama tegevust on seevastu piiratud, kuna see asub liiga linna südames, et seda korraliku kaubasadamana kasutada. Tulevikus on mõeldav anda Paljassaare sadam võib-olla üldse üle Tallinna linnale.

15-20 aasta eest olid need sõltumatud sadamad, igaüks oma juhtkonnaga. Ent seejärel tegi elu Eesti sadamate arengus omad korrektiivid. Pidevalt süvenev konkurents Läänemere analoogsete ettevõtete vahel sundis ette võtma kardinaalseid muudatusi nende struktuuris ja tegevuse põhimõtetes. Nii võeti uue aastatuhande alguses juhtimis- ja tootmisprotsesside optimeerimise eesmärgil vastu otsus moodustada ühtne struktuur ja koondada kõik sadamad ühtse juhtimise alla. Selleks saigi aktsiaselts Tallinna Sadam. Oli aeg, mil sadamates töötas mitmeid tuhandeid inimesi. Tänapäeval töötab meil veidi üle 320 inimese. Niisugune töötajate hulga vähenemine sai võimalikuks tänu kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtule. Meie ellu tulid arvutid, internet, mobiilside ja palju muud, mis suudab asendada inimesi. Sadama ümber tekkinud uued kommertsstruktuurid, ma pean silmas mitmesuguseid operaator-, transiidi-, reisi- ja laevaettevõtteid, tagasid töö paljudele spetsialistidele, kes on sidunud oma tööalase tegevuse mere või sadamateenuste osutamisega. Seega julgen väita, et tänu Tallinna Sadama aktsiaseltsi olemasolule ja tegevusele on veel paljudel ettevõtetel võimalus arendada oma iseseisvat äritegevust. Lisaks muule kindlustab meie ettevõte laevade ohutuse sadamasse sisenemisel ja väljumisel.

Missuguseid laevu käib meie sadamais rohkem - kas reisi- või kaubalaevu?

Muidugi käib meil rohkem reisilaevu või neid, mis veavad reisijaid ja autosid, puht kaubaveolaevu käib meil märksa vähem. Suure protsendi meie teenuseid kasutavatest alustest moodustavad Läänemerel regulaarselt sõitvad praamid. Seepärast arenevad ka meie sadamad funktsionaalselt Ro-Ro süsteemi põhiselt, mille puhul veotransport sõidab ise peale ja lahkub meresõidu lõppedes samuti ise. Avatakse uusi laevaliine - näiteks tänavu on avatud meresõiduühendus Sankt-Peterburgiga.

Ühest küljest kasvavad reisijate- ja kaubaveo mahud, samavõrd suureneb laevade sisenemiste arv meie sadamates, teisest küljest aga niisugune teenindava personali koondamine. Kuidas on see kajastunud sadama töös ja eelkõige turvalisuse tagamises?

Omal ajal kardinaalseid muudatusi tehes püüdsime juhtimissüsteemi maksimaalselt lihtsustada, tegemata seejuures mingeid järeleandmisi turvalisuse osas. Peame ju kõiki sadamafunktsioone täitma nagu iga teinegi sadam. Uskuge, need olid hästi kalkuleeritud otsused.

Kui Te juba teisi sadamaid mainisite, siis mismoodi suhtub Tallinna sadam Läti, Soome või näiteks Vene sadamatesse - kas nad on partnerid või konkurendid?

Ütleksin, et nii üht kui teist. Paljudes küsimustes oleme partnerid, sest teeme üht ja sama tööd. Peame teineteist aitama. Kuid ühtlasi oleme ka konkurendid, see on ju äri. Kuid ma ei näe selles midagi hirmsat. Kõigi naabritega on meil kujunenud töised suhted. Näiteks lahendades meile kruiisilaevade sisenemise küsimusi, lepime partneritena kokku teiste Läänemere sadamatega selles, kuidas on parem koostada laevade liikumis- ja seisugraafikuid ning teenindamist. On ju sel juhul iga kruiisilaev meie ühine klient ja on loomulik, et selles olukorras oleme partnerid. Teine lugu on siis, kui jutt on ühe sadama valimisest mingile veole. Siin oleme konkurendid. Eluterve konkurents sunnib rohkem mõtlema selle üle, kuidas luua klientidele võimalikult atraktiivseid ja soodsaid tingimusi. Meie kolleegid mõistavad seda samuti. Seepärast näeb Tallinna sadam oma tulevikku pidevas arengus, uute tehnoloogiate kasutuselevõtus ja oma võimaluste edasises laiendamises.

Järge intervjuule Allan Kiiliga lugege MP järgmisest numbrist