Muuga sadama piirkonna mürauuringu tulemused on teada
Uuring telliti, sest Muuga sadamaga piirnevate alade elanikud kurdavad sadamas tegutsevate operaatorite tegevustega kaasneva müra üle.
Mürauuringu eesmärk oli helirõhu tasemete (müratasemete)mõõtmine ja müra kaardistamine; selgitada välja, kas Muuga sadama piirkonnas ületatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 “Müranormtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud elualade müranorme; selgitada välja leevendusmeetmed olemasoleva olukorra parendamiseks ning koostada mürakaardid koos leevendusmeetmetega.
Mürataseme hindamine
Piirkonna mürataseme hindamiseks viidi läbi mürataseme mõõtmine akrediteeritud labori poolt vastavalt lähteülesandele 15 mõõtmispunktis kahel mõõtmisperioodil ning müra hajumise modelleerimine mõõtmistulemuste ekstrapoleerimiseks elamualadele.
Igas mõõtmispunktis teostati 5 mõõtmist – 3 mõõtmist nädala sees (tööpäevadel, sh sadamaaktiivsel perioodil), 1 mõõtmine nädalavahetusel ning 1 mõõtmine öösel. Kokku viidi läbi 150 mõõtmist. Müra mõõdeti ajavahemikes 26.10.2015– 04.11.2015 ning 22.02.2016– 28.02.2016.
Tulemustest selgub, et Muuga sadama piirkonna mürataset mõjutavad päeval eelkõige Muuga sadama tegevused (laadimine, transport – rongid, veoautod, laevad) ning liiklus sadamat ümbritsevatel teedel (Lasti tee, Nuudi tee, Maardu tee, Põhjaranna tee).
Enamikes mõõtmispunktides on peamiseks müraallikaks Lasti ja Nuudi teel toimuv autoliiklus, mistõttu on nendes punktides asjakohane võrrelda mõõdetud maksimaalseid müratasemeid liiklusmüra piirväärtusega. Liiklusmüra piirväärtus on ületatud päevasel ajal punktis 7, mida põhjustab Lasti teel toimuv autoliiklus. Liiklusmüra piirväärtus on päevasel ajal ületatud ka punktis 14,mida põhjustab peamiselt autoliiklus Uusküla teel.
Mõõdetud müratasemest moodustas peamise osa Muuga sadamast pärinev müra eelkõige mõõtmispunktides 3, 9 ja 13, kus mõõdetud tulemust saab võrrelda tööstusmüra piirtasemega. Mõõtmispunktis 13 on öine tööstusmüra piirtaseületatud. Antud mõõtmispunktis moodustab Muuga sadama territooriumil toimuv rongiliiklus peamise sadamast pärineva müra.
Probleemsemates piirkondades on soovituslik teostada pikemaajalised müramõõtmised, mis annaksid objektiivsema tulemuse.
Müra hajumise hindamine toimus modelleerimise teel. Müramõõtmised teostati, lähtuvalt seatud tööülesandest, väljaspool Muuga sadama territooriumi, mistõttu ei olnud võimalik välja selgitada sadama territooriumil paiknevaid konkreetseid müraallikaid ning nende emissioone. Müra modelleerimisel sai tugineda üksnes mõõtmispunktides tuvastatud mürataseme ekstrapoleerimisele müraallikale ja ümbritsevalealale. Seejuures võeti arvesse sadama territooriumile lähemate mõõtmispunktide (punktid 3, 4, 5, 6, 11, 12, 13)kõrgeima ekvivalenttasemega mõõtmistunni tulemused. Nimetatud tulemusi ühtlustati, et Muuga sadama ala oleks võimalik määrata ühtse müraemissiooniga pindallikaks.
Uuringu tulemused
Päevane (ajavahemik kell 7.00–23.00) modelleeritud müratase Muuga sadamaga vahetult piirnevatel aladel on 55–70 dB. Nii piirkonna lääne- kui ka idaosas on sadamale lähimatel elamualadel (õuealadel) modelleeritud müratase kuni 63 dB, mis jääb allapoole II kategooria alade tööstusmüra piirtaset(65 dB). Kõrgeimad müratasemed esinevad Lasti tee 11, Vahenõmme, Liiva, Pääsukese, Nurme õuealadel. Kõrgem müratase on ka Nuudi teega piirnevatel elamualadel.
Öine (ajavahemik kell 23.00–7.00) modelleeritud müratase Muuga sadamaga vahetult piirnevatelaladel on 45–55 dB.
Tootmisalale lähimatel õuealadel on modelleeritud müratase piirkonna lääneosas kuni 48 dB (Lasti tee 11), piirkonna idaosas kuni 52 dB, vahetult Nuudi teega piirnevatel aladel(nt Nuudi tee 22) kõrgemgi. II kategooria alade tööstusmüra piirtaset (45 dB) ületatakse mitmetel õuealadel (Pääsukese, Nurme, Liiva, Vahenõmme, Uue-Hansu, Soone, Uuetoa, Väljaotsa, Nuudi tee 22, Liiva tee 6, Ristiku, Kulbi). Samas on väga oluliseks öise mürataseme mõjutajaks liiklus Nuudi teel ja sadama territooriumile jääval raudteel. Võttes võrdlusaluseks liiklusmürale kehtestatud piirtaseme (55 dB öösel),modelleeritud piirtaseme ületamist õuealadel ei toimu.
Mürauuringuga selgitati välja ka soovituslikud müra leevendavad meetmed. Tulenevalt müraallika suurest ulatusest ja erinevate müraallikate koosmõjust (lisaks sadamaalale ka sadamast mõnevõrra eemal paiknevad juurdepääsuteed), jääks lokaalsete müratõkkebarjääride rajamise reaalne mõju elamute juures madalaks.
Lasti ja Nuudi tee äärseid elamualasid mõjutab oluliselt teedel toimuv liiklus, sh veokite liiklus. Esmane võimalik leevendav meede on lubatud maksimaalse liikluskiiruse vähendamine nimetatud teedel. Sõidukiiruse vähendamisel 70-ltkm/h 50-le km/h väheneks arvutuslik müratase modelleerimise tulemuste põhjal Nuudi tee äärsetel õuealadel antud meetme rakendamisel öösel kuni 3 dB.
Täiendavaks võimalikuks leevendusmeetmeks on looduslike müra hajumistõkete ehk tootmisterritooriumi ja elamualade vahele jäävate kõrghaljastusega rohealade tihendamine ja laiendamine ning olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine. Tuntava leevendusefekti saavutamiseks vajalikku metsaribade laiuse, tiheduse (kaitsebarjääri toimimiseks on vajalik mitu ühtlase kõrgusega ning tihedat puuderida) ja kõrguse (müra ülekandumise vältimiseks) saavutamine eeldab aga pikka ajalist perspektiivi. Küll aga on kõrghaljastuse säilitamisel ja selle lisamisel n-ö emotsionaalne positiivne mõju, kuna eraldab müraallika elanike vaateväljast. Seetõttu soovitame seda kindlasti teha.
