Muuseum avab näituse haruldastest tsaariaegsetest rõivastest

23. mail kell 14.00 avab Läänemaa muuseum Haapsalu raekojas uue püsiekspositsiooni „Kuurortlinna teejuht” ja näituse „Suvorovi tänava naised”, kirjutab Läänlane.

2002. aastal jõudis õnneliku juhuse tõttu Läänemaa muuseumisse ühest Haapsalu vanalinna Saue tänava majast kogu tekstiilesemeid, millest suurim osa naiste rõivad pärineb aastatest enne I maailmasõda. Tegemist on oma kompaktsuselt unikaalse leiuga – kokku 80 erinevat rõivaeset (pluusid, põlled, kübarad, jakid, kostüümid jms.).

“Linnanaiste rõivanäitus on ühe maja suur leid, mis jõudis muuseumisse läbi õnneliku juhuse ja leidjate hoolivuse. Saja aasta tagused rõivad pakuvad võimalust tunnetada toonast moodi, kombeid, eluolu ja erinevaid seisusi,” ütles sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid juht Anton Pärn.

Näitus õpetab väärtustama tekstiilide kaudu sajandite vaimset pärandit ehk meie „vanavanaemade garderoobi“, näitab toonaseid moesuundi ja suundumusi, maitseid ja väärtushinnanguid.

Väljapanekul on kaks teemat: rõivaste kollektsiooni väljapanek ja nn. õmblejanna töötuba. Riiete leiu XIX/XX sajandi osa eksponeeritakse kogu kollektsiooni kirevust välja tuues. Õmblejanna töötuba annab võimaluse näidata vaatajatele tekstiilidega seonduvatest teemadest – mida oli vaja rõivaste tegemiseks ja korrastamiseks.

Sellesse näituse ruumi on planeeritud ka käeliste tegevuste osa. Näitusele on lisatud seletavad tekstid XX sajandi alguse moeajaloost, õmblusvõtetest, materjalidest ning tehnilistest võtetest.

Näituse koostaja on Eve Otstavel ja kujundaja Anneliis Aunapuu. Näituse koostööpartnerid on Marju Heldema Haapsalu kutsehariduskeskusest ja moekunstnik Kai Saar. Näitus jääb avatuks 2014. aasta lõpuni.

Raekoja põhjatiivas uuendatav ekspositsioon keskendub Haapsalu kujunemisele terviselinnaks. 19. saj. alguse väikelinnast kasvab tänu tervisemuda kasutusele võtmisele Venemaa esimese järgu kuurort.

Sõna ja pildi abil tehakse ringkäik linnas mööda suvitajale olulisi paiku. Korraks peatutakse suvitaja toas ja jõutakse nn. mudatuppa, mille väljapanek käsitleb mudaravilate tegevust.

“Kuurortiks saamine on Haapsalu linna kujunemise lugu. Ehkki osa endiseagsest hiilgusest on tänaseks hävinud, näeme ometigi kõikjal linnas jälgi nendest suurtest muutuste kümnenditest,” märkis Pärn.

Näituse koostajateks on Edgar Tammus ja Asta Veenpere, kujundajaks Anneliis Aunapuu.