Ta tutvustas ka mõisates elanud mõisnikke. Mõisaomanike sekka sattus nii hasartmängusõltlasi, kes mõisa peagi kaardimängus maha mängisid, neid, kes talupoegadesse halvakspanuga suhtusid kui ka neid, kes mõisast ja sealsetest inimestest rohkem lugu pidasid. Oli tavaks, et koos mõisnikuga liikusid n-ö mõisa ostu-müügi tehingu järel kaasa ka tema talupojad. Nii võis ümbruskond inimestest tühjaks jääda.

"Ega mõisakordategijad saagi olla "normaalsed" inimesed, kui panevad nende kordategemisse meeletul hulgal raha," rääkis Kuuskemaa. "Kuid mis on aarded? Need on esemed, mis on kantud vaimsest, esteetilisest ja ideelisest laengust. Elu on näidanud, et iga korda tehtud mõis äratab paiga uuele elule ja inimesed tegudele." Seda juttu võisid huvilised kuulata juba järgmisel päeval Kuku raadio "Memoria" saates, mis muuhulgas ka meie muuseumiööd tutvustas.

Nagu ikka taolistel puhkudel, kui esineb laialdaste teadmistega inimene, pakub kuulajale mõnu esineja oskus panna kohalikke ajalootükikesi suuremasse konteksti. Nii oli ka meie muuseumiööl. Tõesti, üks asi on lugeda, hoopis teine tera oma silmaga kaeda ning selle kõrvale harivat juttu kuulata. Aitäh korraldajale Reeli Freientalile!

Samal õhtul Kiltsi mõisas toimunud Ants Heina raamatu "Kiltsi mõis" esitlusel tegi Jüri Kuuskemaa kummarduse nii Ants Heinale kui Lembit Keerusele, öeldes, et Kiltsi mõisa monograafia autor Ants Hein oleks võinud selle raamatu kirjutada lauasahtlisse nagu noor poeet, aga Lembit Keerus on leidnud kivi, mille all raha peidus on. Tema sõnul on tegu raamatuga, mis ei räägi ainult hoonetest, vaid ka inimestest. Ants Hein on avaldanud raamatus mõned katked Krusensterniga seotud kirjavahetusest ja mälestustest. "Krusenstern ei vastanud sugugi sellele ettekujutusele, mis meil meremeestest ikka kujuneb: et nad on mühkamid või midagi selletaolist. Vastupidi, tegu oli härrasmehega selle sõna kõige tõelisemas, paremas mõttes, kusjuures tema väljapeetult tasakaalukas ja rahulik käitumisviis polnud saavutatud mingi välise lihviga, vaid see lähtus tema vaimu ja meelelaadi tõelisest olemusest, oli osa tema sisemistest kõlbelisusest ja väärikusest." Või siis K.E. von Baeri kirjutatust: "Leida kesk meie armsat Eestimaad üks sedavõrd sügavalt teadusele pühendunud mees - see tundub nõnda ebahariliku ja ootamatuna, et mõjub kui mingi romaan."

Vallavanem Indrek Kesküla tunnustas samuti raamatu koostajaid ja ütles, et taolise raamatu valmimine on iga valla jaoks oluline sündmus. Äsja Peterburist naasnuna nägi ta, kuivõrd kuulsa mehega on meil siin kodus Krusensterni näol tegemist.

Raamatu kujundaja Avo Seidebergi (VR Kirjastus) jaoks oli raamatu ettevalmistus pikk protsess. "Kujundus küpses mu peas enne tööleasumist kaua, autor Ants Hein oli väga nõudlik ja mina võin end pidada pigem autori mõtte vormistajaks."

Ants Hein on kirjutanud raamatu kohta järgmist: "See on põhjalik teos ühest Eesti kõige huvitavama ehituslooga mõisast - Väike-Maarja külje alla jäävast Kiltsist. Väikese vasallilinnusena oli see olemas juba 15. saj. lõpuks, ent aastail 1784- 1790, kui mõisahärraks oli saanud Hermann Johann von Benckendorff, ehitati ümber noobliks aadlipaleeks. Pikalt on juttu ka eluolust mõisas, eriti neil aegadel, kui sealseks mõisnikuks oli kuulus admiral Adam Johann von Krusenstern."