parim," meenutab Simson nüüd. Simsoni sõnul andis talle mõtte skulptuurile teistmoodi läheneda Glehni veidi kiiksuga natuur. "Polnud ju mõtet taas üht püstist puuslikku teha," arvas ta.

Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäevaga seoses on 5.-30. novembrini Nõmme muuseumis (Jaama 18) avatud Aivar Simsoni pisiskulptuuride näitus.

Aivar Simson on sündinud 1959. aastal Ida-Virumaal Jõhvis. Ta ise on veendunud, et saatus koosneb juhustest. «Kui kunstiinstituuti läksin, siis esialgu mõtlesin, et võiks isegi keraamikat minna proovima, see tundus toona veidi praktilisem kui skulptuur. Aga nägin, et keraamika sisseastumisel oli eksamiks ka maalimine, siis läksin hoobilt skulptuuri,» meenutab skulptor, kes pärast kooli lõpetamist 1989. aastal on järjepidevalt tegutsenud vabakutselise kunstnikuna.

Inspiratsiooni ammutab Seaküla Simson ümbritsevast elust ja Lahemaa kaunist loodusest.

"Näitustel olen osalenud nii siinkui sealpool riigipiiri. Minu skulptuurid ei ole veel jõudnud Arktika, Antarktika, Gröönimaa ja Kesk- Aasia kunstikogudesse," rääkis Simson.

Nõmmega on kunstnik seotud olnud mitmel moel. "Mõlemad oma abikaasad olen leidnud Nõmmelt. Mu esimene õpetaja skulptor Tõnu Maarand on siit pärit. Samuti arhitekt Kalev Lepik, kellega koos me Glehni ideekavandi konkursil osalesime, ja Paul Mänd, kellega hiljem kuju modelleerisime," selgitas kunstnik.

Nõmme muuseumis saab näha Simsoni viimase 20 aasta pisiskulptuure.