See on ka mõistetav, sest klaverimängu oli õpetatud aastaid enne ametliku muusikaklassi loomist. Aastaid hiljem tõi daatumi osas selgust tuntud koorijuht ja pedagoog Vaike Uibopuu (kuni 1963. a Rööp), kellele Kohila keskkool oli esimeseks töökohaks peale konservatooriumi lõpetamist 1962. a. Tema mäletas, et muusikaklass loodi just sel aastal, mil tema Kohilas alustas ja ainult ühe õppeaasta ta Kohilas töötaski. Vaike Rööp oli esimene solfedžoõpetaja ning veidi õpetas ta ka klaverimängu. Ta meenutas, et solfedžotundide läbiviimine oli üsnagi keeruline, sest õpilased, kelle klaverimängu oskusi oli juba aastaid lihvitud, polnud solfedžoga varem tegelnud ja ka teadmised muusikateooriast olid neil kesised.

Üks tolleaegseid õpilasi oli Katrin Krabi (Arumeel), kes 70ndate aastate algul ka ise Kohilas klaveriõpetajaks oli. Katrin saatis foto, mis on üles võetud 1963. a kevadel. Fotol on 42 õpilast ning neli õpetajat (Lehte Kõdar, Vaike Rööp, Marje Sink, Heldin Mälgi).

Kindlasti on see foto paljudes kodudes, kuid meie jaoks oli see meeldiv üllatus, võiks öelda, et lausa rariteet. Siinkohal palve ning ülekutse kõigile, kes end sel pildil ära tunnevad ja ka kõigile teistele - palun meenutage ning jagage oma meenutusi meiega. Teretulnud on kõik, mis vähegi muusikaklassi, ka sellele eelneva aja, õpetajate, kaasõpilaste, ruumide, aastaarvude ja muuga seoses meenub.

Isemajandav muusikaklass

Kahjuks pole muusikaklassi algusaegadest säilinud kirjalikke ülestähendusi ei õpilaste ega ka õpetajate kohta. Ka hilisemast ajast on ülestähendusi vähe. Põhirõhk on olnud õppetööl ja mitte paberimajandusel.

Palju päevikuid ja muid materjale on erinevatel põhjustel ka kaotsi läinud. Senised andmed baseeruvad suures osas mälestustel.

Kui kõigi mälestused kokku panna, saaksime taastada nii õpilaste kui ka õpetajate nimekirjad, vähemasti osaliselt. Aastakümnete jooksul on muusikaklassiga seotud olnud palju õpilasi ning ka õpetajaid. Kohila kui Tallinna lähedane koht on olnud muusikatudengitele esmaseks töökohaks ning hüppelauaks.

Et meenutamine lihtsam oleks, toon loendi õpetajaist - Lehte Kõdar, Marje Sink, Vaike Rööp (Uibopuu), Heldin Mälgi, Maria Kreek, Inda Seepa (Kuntor), Leo Soots, Endla Mägi, Reet Reisner, Maie Koldits, L. Rahula, Pille Palm, Aili Vilumets, Katrin Krabi (Arumeel), Anneli Räppo (Riim), Kaia Väljamäe, Tuuli Kiilaspää (Kelk), ... Aulik, Mihhail Ostropolets, Toivo Traks, Lembi Arder, Asta Oert, Esta Kaju, Heiki Kuus, Kersti Mägi, Mari Põld, Merike Kirss, Kersti Saadlo, Raissa Sakejeva, Rita Harbanidi, Ester Nõgel (Ilves), Maren Lepp, Kai Ruljand, Eve Lend, Tiiu Silver, Svetlana Samosujeva, Irina Obežisvet.

Mäletan, et kui ise 1966. a muusikaklassi astusin, toimusid klaveritunnid söökla kõrval asunud laoruumis, õieti sellest veel läbi minnes järgmises laoruumis. Hiljem on muusikaklass asunud saali taga riietusruumi kõrval, kino näitamise ruumis (raadiosõlme kõrval) ja selle vastas teisel pool raadiosõlme ning lauluklassis (nii vanas, III korrusel kui ka hilisemal ajal I korrusel). Muusikaklass on asunud veel kolmandal korrusel endise raamatukogu ruumis ja köögiukse juurest tagatrepist üles minnes kolmandal korrusel olnud väikses ruumis, samuti aula kõrval endises kehalise kasvatuse õpetajate ruumis.

Osa tunde toimus ka õpetajate kodudes ning kultuurimajas, sest keskkoolis polnud piisavalt klavereid ning ruume. Muusikaklass oli isemajandav, õppetasudest pidi jätkuma töö- ja puhkusetasudeks (bruto) ning maksta tuli ka 7% sotsiaalkindlustuse maksu. 1966. a. oli ühe kuu õppemaks 7 rubla. Mõni aasta hiljem tõusis see 11 rublale ja püsis sellisena tükk aega. 1981. a õppemaks oli 16, 1988. a 20, 1990. a 55 rubla.

Muusikute taimelava

Põhiliseks instrumendiks, mida õppida sai, oli klaver, kuid ka akordionimängu on õpetatud (õpetajad Räppo, Arder, Aulik, Sakejeva, ...), pisut isegi klarnetit - Toomas Vanem Tuuli Kiilaspää juhendamisel.

Muusikaklassi programm nägi ette nädalas kaks erialatundi ning ühe solfedžotunni. Need õpilased, kes muusikat edasi õppima soovisid minna, pidid ise leidma võimalused tühikute täitmiseks.

Edasiõppijaid on aga läbi aegade olnud päris palju. 50 aasta jooksul on minu andmeil vähemalt 30 muusikaklassi ja muusikakooli õpilast, kes muusikat edasi õppisid (õpivad) või kelle elukutse on muusikaga seotud. Esimesed edasiõppijad olid Evi Remmelgas, Katrin Krabi (Arumeel) ja Ülle Anderson (Pajumets). Edasi tulid Inna Müller, Eve Piirmets (Lend), Mari Mälgi (Ausmees), Toomas Kapten, Merike Mägi (Kirss), Sirli Kriisa, Ene Kapten, Margit Ojavee (Sarri), Aime Rannamets (Mäesalu), Anu Kipso, Tiiu Silver, Janet Tsõba, Ivo Vanem, Elke Unt, Anu Raud, Anna Saar, Kadri Vilsoo, Leena Põld, Maarja Koppelmann (Paju), Merle Lend (Liblik), Ksenija Grabova, Heidi Grenzen, Kadi Toom, Ain Rosenštok, Maris Kant, Juss Heisalu, Rael Kõiv, ... (Muutunud perekonnanimed sai juurde kirjutatud neile, keda tean.) Kui oskate veel kedagi lisada, andke teada!

Peale ära märgitute on küllaga neid õpilasi, kelle jaoks pillimängust ja/või laulmisest on saanud elukestev hobi.

Kõige kaugemale on jõudnud Toomas Kapten, kes on Eesti Muusikaakadeemia professor ning tunnustatud dirigent. Hea meel on tõdeda, et ka Kohila Gümnaasiumi tänased muusikaõpetajad Aime Mäesalu ja Kadri Vilsoo ning Kohila Koolituskeskuse muusikaõpetajad Eve Lend, Merike Kirss ja Maarja Paju on kõnealuste koolide endised õpilased. Ka Tiiu Silver, Anu Raud, Heidi Grenzen ja Leena Põld on Kohilas pillimängu ning muusikat nii ise õppinud kui ka õpetanud.

Keskkoolist Tohisoole

Kuidas me keskkoolist Tohisoo mõisa tulime? Muusikakooli loomiseks tegi ettepaneku tollane Kohila kultuurimaja juhataja Reet Runge.

Tohisool, kultuurimaja ruumes, tegutsesid juba kunstiringid, õmblusklass ja veel üht-teist. Koolitamisse puutuv oli Virve Õunapuu organiseerida ning juhtida. Kuidas täpselt see idee neil sündis ja küpses, seda teavad asjaosalised täpsemalt. 1991. a kevadel käis Reet Runge minu kui muusikaklassi juhatajaga rääkimas, et Tohisoole tahetakse luua lastemuusikakool.

Idee oli kena, kuid tekitas ka palju küsimusi ning kõhklusi. Peamine neist seisnes selles, et lastemuusikakooli õppeprogramm oli palju nõudlikum. Õpilasi võeti vastu tiheda konkursi alusel ning tunde ja aineid oli seal rohkem. Muusikaklassi või selle ühe osa muutumine lastemuusikakooliks oleks kaasa toonud suuri muudatusi ning ümberkorraldusi. Tublimad muusikaklassi õpilased olid kahtlematult väärilised lastemuusikakooli kandidaadid.

Kuna kõik oli veel idee tasandil, ei hakatud ei õpilasi ega õpetajaid jagama.

1991. a kooliaasta algas lastevanemate koosolekuga, kus teemaks oli inflatsioonist tulenev hüppeliselt kasvav õppemaks (vist 90 rubla). Olukord oli keeruline nii õpetajate kui ka lastevanemate jaoks. Koosoleku lõppedes palus sõna Reet Runge, andes teada, et kultuurimajas, Tohisoo mõisa ruumes, hakkab ka muusikaosakond tegutsema ning kutsus osa õpilasi ja õpetajaid sinna. Kohti jagus vähem kui poolele muusikaklassi koosseisust ja need täitusid kiiresti, sest õppemaks uues koolis oli 30 rubla. Suurema osa kuludest oli lubanud enda kanda võtta Kohila alevivalitsus.

Mahajääjate suhtes oli see aga ebaõiglane. Jagunemine toimus spontaanselt ning see ei arvestanud õpilaste andekust, töökust ja mitmeid muid asjaolusid.

Probleemi arutasime tollase alevivanema Joel Põlluga ning teistega, kelle nõuandev sõna otsuse langetamisel tähtsust omas. Leidsime mõistvat suhtumist. Olukorra keerukusele vaatamata läks muusikaklass täies koosseisus Kohila alevivalitsuse haldusesse ning õppemaks kõigi õpilaste jaoks oli ühesugune. Sügav kummardus Joel Põllu ees, kes keset finantsaastat selle ootamatu probleemi kiirelt lahendada suutis ja eelkõige - lahendada tahtis.

Tunnid hakkasid toimuma Tohisoo mõisas, mis 1986. a oli osaliselt Kohila kultuurimaja. Osa õppetööst jätkus siiski ka veel keskkoolis, sest Tohisool polnud piisavalt klavereid.

Uue kooli nimi ega ka õppekava polnud veel selged, kõik oli ju nii kiiresti toimunud. See oli aeg, mil Eesti taasiseseisvumisest oli möödunud napilt kuu ning vanadesse ettekirjutustesse ja seadustesse ei suhtutud enam jäigalt. Jätkasime väljakujunenud moel ja tasapisi hakkasime omale uut nägu kujundama, uut õppekava kokku panema. Lähtusime lastemuusikakooli programmist, kuid kohendasime seda vastavalt oma võimalustele: kaks solfedžotundi nädalas, lisandus muusikaajalugu, samuti ansamblitund soovijaile. Ka materiaalse poole eest hoolitseti, osteti pianiinod (kasutatud), korrastati ruume.

1992. a kevadeks olime juba kõik koos Tohisool. Klaveriõpetajaiks ülemineku aastal olid Kaia Väljamäe, Merike Kirss, Kai Ruljand, Eve Lend, Tiiu Silver ja Irina Obežisvet (lapsepuhkusel).

Suure kooli rüpes

24. septembril 1992. a asutati Kohila Koolitus- ja Kultuurikeskus ja selle järgi tähistame ka kooli sünnipäeva.

3. novembril 1994. a nimetati see Kohila Koolituskeskuseks. Koolituskeskus ühendab endas nii laste kui ka täiskasvanute õpet. Laste jaoks on muusika- ning kunstisuund, täiskasvanutele erinevad koolitused ning kursused.

Sisuliselt oleme me ikkagi muusikakool suurema kooli koosseisus, ehkki muusikakooli nime dokumentides pole. Muusikakooli nime kasutame selguse ja lihtsuse huvides, nii on kõigile arusaadav, millega tegu. Koolitus- ja kultuurikeskuse ning koolituskeskuse juhatajatena on töötanud Reet Runge, Inna Laanmets (1994-2004), ka muusikaklassi lõpetanu ning Reet Aro (alates 2004). Inna asus 1992. a kevadel tööle täiskasvanute koolituse korraldajana.

Sarnast tööd õpilastega juhtis Virve Õunapuu. Peale Virve lapsepuhkusele minekut jätkas Inna mõlemasuunalise koolituse korraldajana ning kui koolitus- ja kultuurikeskusest sai koolituskeskus ja Reet Runge lahkus, jäi Inna õlule kogu juhtimine.

1991. a veebruarist alates hakkasid üle mitme aasta taas toimuma akordionitunnid. Õpetajaks tuli Andra Laidre (Puusepp). Samal ajal alustas ka Erik Laanmets kitarritundidega.

Andra oli veel solfedžo- ning mõnda aega ka muusikaajaloo õpetaja, samuti muusikaosakonna koordinaator.

Oluline oli ka see, et Andra eestvedamisel osteti koolile Orffi instrumentaarium, seda juba uuel sajandil. Ettevalmistusklass ning ka suuremad lapsed asusid Andra juhendamisel neil pillidel musitseerima.

1992-2000. a oli klarnetija plokkflöödi õpetajaks Ene Lill. Klarnetiõpetajana jätkas Ülo Üksik (sept. 2000-2003 mai). Aastal 2000 lisandus õppekavasse pärimusmuusika, mida kahe õppeaasta jooksul õpetas Margit Kuhi.

Tema juhendamisel jätkus plokkflöödi õppimine ning õppida sai ka kandlemängu. Ka viiuliõpetaja Mirjam Salumäe alustas 2000. a. Mirjami lahkudes 2005. a jätkas viiuliõpetajana Külvi Kurg. 2003. a tuli Tohisoole õpetajaks Heli Kendra, kelle loodud muusikastuudios sai õppida plokkflööti, kannelt, klaverit, viiulit ja vajadusel muudki. 2009. a Heli muusikastuudio iseseisvus, kuid koostööd teeme tänini. Viiuldajatele oli vaja kontsertmeistrit ning nii tuli meile tööle Terje Palli.

2007. a. alustas tegevust Maarja Koppelmanni (Paju) laulu- ja kitarristuudio. 2008. a tuli vaskpillide õpetajaks Aigar Kostabi. Samal aastal alustas akordioni- ja solfedžoõpetajana Stella Pajuste.

2013. a veebruaris alustas tegevust ka trummistuudio. Kõigi uute huvialade lisandumine on muusikakooli tegevust tohutult rikastanud.

Kohila valla rahvas võib õigusega uhke olla pilliõppimise võimaluste üle Kohilas ning uhke olla ka tulemuste üle.

Enim õpitakse siiski klaverimängu. Muusikakooli klaveriõpetajate perre kuulusid alles hiljuti Maie Koldits (1996-2007), Malle Velmet (1997-2010) ning Mare Altroff (1999-2011). Maie ja Malle eestvedamisel korraldati 10 aastat Tohisoo klaveriansamblite festivali. Mare saatekujunduse tunnid meeldisid õpilastele väga. Praegu on Tohisool klaveriõpetajateks Kai Ruljand, Eve Lend, Merike Kirss ja Terje Palli. Kai organiseerida on ka muusikakooli tegevus (alates 1998. a).

Terje on suures osas tegev ka viiuldajate ning puhkpillimängijate klaverisaatjana.

20 aasta jooksul on solfedžo ja muusikateooria õpetajateks olnud Tiiu Silver, Andra Puusepp, Kersti Saadlo, Anne Alt, Signe Kuldkepp, Merike Hirvoja, Eve Lend, Merike Kirss ja Stella Pajuste. Muusikaajalugu on õpetanud Tiiu Silver, Andra Puusepp ning Kai Ruljand.

Paindlik õppetöö

Õpetajaskond ning ka õpilased ja lapsevanemad on väga rahul, et õppetöö muusikakoolis on paindlik. Õpilaste individuaalsust arvestatakse enam kui ühesuguse õppekavaga kool seda võimaldaks.

Algusaastatel eristusime just selle poolest teistest muusikakoolidest.

Tänaseks päevaks on enamikes koolides samas suunas liigutud. Juurde on tekkinud uusi omanäolisi koole, kuid meie olime üks esimesi isepäiseid muusikakoole Eestis. Hea meel on tõdeda, et Kohila vallavalitsus peab kultuurist ja haridusest lugu ning on koolituskeskuse tegemisi alati toetanud.

Oleme tänulikud kõigi meenutuste eest, mis meieni laekuvad. Eriti oodatud on andmed lõpetajate kohta - mis aastal ja kes veel samal ajal lõpetasid, kes olid õpetajad. Samuti ootame andmeid neilt, kes lühemat aega õppisid või ka kunagiste õpilaste lähedastelt.

Ülestähendused saab tuua Tohisoo mõisa valvelauda või saata e-posti aadressil: merikekirss@hotmail.com 

FOTOL:

Esimeses reas: Ago Puusaag, Ene Hanov, Auli Tähve, Vaike Luik, Ülle Anderson (Pajumets), Merike Tartland, .?. , Krista Mälgi, Kristi Kolon.

Teises reas: Merike Raid, Katrin Vahesalu, Anne Veensalu, Riina Sokk, Sirje Helisto, õpetajad Lehte Kõdar, Vaike Rööp (Uibopuu), Marje Sink, Heldin Mälgi, .?. , Aidi Virginski, Anne Pähkel (Siitam).

Kolmandas reas: Eve Luukas, Aita Häitson, Heli Silma, Helgi Niitsoo, ?, Lea Tiigiste, .?. , Kadri Aamissepp, Ehalill Suursööt (Halliste), Anne Puhkan (Unt), Tiivi ..., .?., Inna ...

Neljandas reas: Mati Veelmaa, Jaak Kabel, Märt Kõrvas, Ilmar Soots, Jüri ..., Enn Veelmaa, Ene Karu, Katrin Krabi (Arumeel), Anne Kerdmann, Evi Remmelgas, .?. .