Kui tavaliselt püstitati mälestusmärke langenute mälestuseks, siis Müüsleri mälestusmärk pidi tähistama Vabadussõja ühe murdelahingu toimumise kohta. Müüsleris toimunud lahinguga peatati Vabadussõja ajal vaenlaste pealetung Paidele. Mõte ausammas rajada tekkis 1934. aastal Järvamaa kaitsepataljonist osavõtjate ühingul. Kunstnik August Roosilehe kavandi järgi püstitatud mälestusmärk valmistati kohalikest põllukividest. Teada on täpselt ka, kuskohast nn ausambakivi pärit on. Müüsleri mälestussamba suurejoonelisel avamistseremoonial 15. augustil 1934. aastal osalesid toonane riigivanem Konstantin Päts ja ülemjuhataja Johan Laidoner. Praegugi Müüsleris olev ausammas on üks väheseid, mis säilinud esimese Eesti Vabariigi ajast - kivi vedeles kuni taasavamiseni künka taga võsas peidus. Mälestusmärk taasavati 27. augustil 1988.

2005. aastal Võidupüha tähistamisel ühendati Müüsleri mälestusmärgi juures võidutuli, mille hiljem Vabariigi President saatis kõigisse Eesti maakondadesse. Pärjad mälestusmärgi jalamile asetasid Riigikogu esimees Ene Ergma, peaminister Andrus Ansip ja Kaitseväe juhataja Tarmo Kõuts ning paljud teised. Veel fotosid leiad SIIT!