Arglik loomake oli ilmselgelt hirmul. Algul urises ja ei tahtnud ligi lasta. Hetk hiljem koerake tundis, et Kimil ei ole halvad soovid ja võttis pai vastu. Varsti lasi end isegi sülle võtta. Kim viis koerakese koju ning andis talle nime Bonnie.

Bonnie on väga sõbralik loomake ja on oma perenaisesse väga kiindunud. Aga Kimil on juba üks koer kodus. Koera nimi on Tiffani. Ja kass Tiger on ka. Tänaseks on Tiffani hakanud juba tema territooriumile tulnud Bonniet taluma, kuid toas on vaid Tiffani peremees. Kes teab, mis edasi saab. Kimi vanemad ei julge veel lubada, et Bonnie saab neile elama jääda, vähemalt esialgu püüavad nad koerale uut kodu leida.

Bonnie tulevik paistab praegu helge, vahet polegi, kas Kimi juures või mõnes teises heas perekonnas. Sellepärast tänas linnavalitsus Kimi ja aitab katta Bonniega seotud esmased kulutused - kiipimise ning ülevaatuse ja vaktsineerimise veterinaari juures. See on tolle loo ilus lõpp.

Loo kole algus on see, et keegi tõi linna taha tee veerde prahti täis prügikoti ja pani kotti valvama koera. Reostas loodust ja hülgas lemmiku. Mis mõtted liiguvad selliseid tegusi korda saatva inimese peas? Kus ta on kasvanud ? Kes teda on õpetanud selliseid asju tegema? Sellisest inimesest ei oskagi midagi kirjutada. Koera üleelamistest annab aimu, et ka nädal hiljem tunneb koer valvatud prügikoti ilmselgelt ära. Valib mõne hetke arusaamatuses koti ja uue perenaise vahel. Ja siis hüppab Kimi põsele limpsti tegema.