„Noortaluniku amet on iga aastaga järjest mitmekesisem, mis eeldab väga erinevaid teadmisi majandamisest, erinevate masinate ja seadmete ning arvuti kasutamisest." ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Noortaluniku edukuse pant on tema erialased oskused, alles seejärel saavad tulla toetused ja kõik muu."

Parima noortaluniku tiitlit asub püüdlema üle 30 võistleja kutseõppeasutustest, Eesti Maaülikoolist ning kuni 40-aastaste noortalunike seast. Võistelda tuleb kümnel alal: kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine, põllutööriistade haakimine traktorile, teadmiste test ja arvuti kasutamine.

Lisaks Eesti parimale noortalunikule selgitatakse välja ka edukaim „perenaine" ja edukaim „peremees" ehk eraldi arvestatakse ka nais- ja meesvõistlejaid. Individuaalne paremusjärjestus saadakse punktide summeerimisel, viigi korral annab eelise erinevatel aladel saavutatud kõrgemate kohtade arv.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldab Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastavad Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.