Nikolai Vojeikin: otsene kõne
Elus on tegevusvaldkondi, mis on sisuliselt üliolulised, ent jäävad reeglina avalikkuse ja inimeste tähelepanust välja. Olen korduvalt pidanud kuulma maardulaste suust seisukohta, et kõik linna elu puudutavad küsimused on tervenisti kohaliku omavalitsuse organite võimuses ja pädevuses. Paljuski on säärased väited õigustatud, ent ühe suure klausliga, nimelt ei tohi omavalitsus seejuures endasse sulguda ega sattuda eneseisolatsiooni, vaid peab pidevalt ja aktiivselt olema koostöös ümbritseva maailmaga, otsima ja leidma partnereid, kellega koos lahendada ühiseid probleeme, unustamata seejuures oma peaülesandest, milleks on territooriumi ja infrastruktuuri stabiilne ja püsiv arendamine.
Hiljutine majanduskriis, samuti igapäevane elu demonstreerivad täie selgusega üldist vastastikust seotust. Partnerite puudumisel tekitab aga haavatavust, sest ühegi omavalitsuse käsutuses ei ole stabiilsuse säilitamiseks piisavalt vahendeid, rääkimata juba pikaajaliste tegevuskavade elluviimisest.
Järelikult on partnerlus tänapäeval eluline, ajastu nõuetest tulenev vajadus.
Püüan seda teesi illustreerida.
Möödunud aastal astus linnavalitsus strateegilise sammu partnersidemete tugevdamiseks riigi suuremate regionaalsete ja regioonidevaheliste ühenduste raames.
Tagasime endale kindla positsiooni Harju maavalitsuses, mis tegeleb regionaalpoliitikaga. Sellel struktuuril on meie jaoks erakordselt suur tähtsus, kuna ta on vahetu ühenduslüli Harjumaa omavalitsuste ja riigi valitsuse vahel, täpsemalt valitsuspoliitika elluviija ning järelevalve teostaja, kes muuhulgas jälgib ka seadusandluse ja normitehniliste aktide täitmist kohalike omavalitsuste poolt.
Samal ajal toimib Harju maavalitsuse kaudu vastassuunaline side; siin arutatakse ja kiidetakse heaks kohalike omavalitsuste rahastustaotlusi ühtedele või teistele projektidele, mis lähevad seejärel läbivaatamisele vastavates ministeeriumides ja ametites. Maavalitsusega koostööd tegemata on valitsuselt toetuse saamine üsna keeruline.
Teine tähtis ühendus, kuhu kuulub Maardu linn, on Harjumaa Omavalitsuste Liit. See on väga soliidne ja tõsine organisatsioon, millel on kontor Tallinnas, omad juhtorganid eesotsas esimehega ja tööorgan ehk büroo. Nimetatud struktuur tegutseb alaliselt, korraldab regulaarselt omavalitsusjuhtide üldkogusid.
Üldkogude päevakorda võetakse kõige aktuaalsemad küsimused ja nende tööst võtavad osa Valitsuse esindaja, tihti ministrite tasemel. Niisugune koostöö lubab meil lisaks kasuliku informatsiooni vahetamisele pidada otsedialoogi riigi juhtkonnaga, samuti omavahel kokku leppida, et ühendada jõud ühiste probleemide lahendamiseks või ühisprojektide ettevalmistamiseks.
Peale selle toimuvad Omavalitsuste liidu raames kultuuri- ja infoüritused, seminarid, konverentsid, juhikoolitused jpm. Sellesse vabatahtlikku liitu kuulumine on kahtlemata oluline. Eestis tegutsevad edukalt ka üleriikliku tasandi ühendused, mille liikmeks on Maardu omavalitsus. Nimetan neist kaks: Eesti Omavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit.
Eesti Omavalitsuste Liit on erakordselt mõjukas ühendus, mis on pädev pidama läbirääkimisi Valitsusega kõige olulisemates omavalitsuste elu ja arengut puudutavates küsimustes, teha ettepanekuid seaduste ja muude üleriikliku tähtsusega õigusaktide kohta. Omavalitsuste liit on muu hulgas välja öelnud konsolideeritud seisukoha kohalike maksude määra langetamise osas, mis annab kohalike eelarvete tulupooles end valusalt tunda. Ja kuigi kokku leppida ei ole veel õnnestunud, siis oluline on asjaolu, et dialoog on alanud ja omavalitsuste ettepanek arutamiseks vastu võetud. Ka Maardu linn ei jää sellest protsessist kõrvale.
Mis puudutab Eesti Linnade Liitu (kuhu kuulub 40 linna), siis meie aktiivne liikmelisus selles organisatsioonis on vajalik ka selleks, et meil oleks väljapääs Euroopa Liidu tasandil. See aitab meil linna arendusprojekte Euroopa struktuurfondides edukalt esitleda. Eriliselt tahan rõhutada seda, et kehtiv üleeuroopaline ja ka valitsuse finantseerimispoliitika on täna selline, et suuri summasid investeeritakse üksnes suurtesse regionaalsetesse projektidesse, samas kui üksikute kohalike omavalitsuste taotlusi rahastatakse kõige väiksemas mahus. Arusaadavalt ei luba see lahendada territoriaalse arengu perspektiivülesandeid. See asjaolu motiveerib omavalitsusi mitte ainult astuma formaalselt vabariikliku ja regionaalse tasandi liitudesse, vaid ka ilmutama maksimaalset initsiatiivikust ja sihikindlust.
Meie tähtsate partnerite hulka kuuluvad ka Harjumaa Ühistranspordikeskus ja Harjumaa Ettevõtluse Arendamise Keskus. Neist kahest esimene teostab Harju maakonnas transpordilogistikat, milleta on võimatu piirnevate omavalitsuste ühtset transpordiskeemi üles ehitada, optimeerida ja majanduslikult otstarbekaks muuta. Selle ülesande lahendamine igas omavalitsuses eraldi ei ole lihtsalt reaalne. Ainult koostöös Ühistranspordikeskusega võib Maardu saavutada ammuse eesmärgi ja anda käiku avaliku bussiliini ühtse sõidupiletiga kõigi haldusja territoriaalüksuste elanike jaoks, mida see liin läbib.
Ettevõtluse Arendamise Keskusest kõneldes võin öelda, et meil on selle organisatsiooniga kujunenud head suhted. Keskus on korduvalt osutanud meie omavalitsusele abi ja toetust töötuse vastu suunatud projektide elluviimisel, korraldanud seminare ja konsultatsioone ettevõtluse alustamise teemal ja eraldanud märkimisväärse summa nendes projektides osalevatele maardulastele. Ülaltoodust järeldub: kui tahame edukad olla ja dünaamiliselt areneda, tuleb pidevalt olla näoga partnerite poole, teha tihedat koostööd naabritega ja otsida seda, mis meid ühendab.
Toon ühe värskema näite - kõnni- ja rattatee, mille ehitus edeneb jõudsasti ja jõuab lõpule määratud tähtajal ehk hiljemalt 2014. aastaks. Selle kalli projekti elluviimine sai võimalikuks pärast seda, kui 10 Harjumaa omavalitsust ühendasid oma jõud. Projekt edenes niivõrd edukalt, et ärgitas teisigi omavalitsusi sellega ühinema ning kõnni- ja rattateede võrgu kogu Harjumaal välja arendama.
Niisuguseid näiteid võiks veelgi tuua. Oleme välja töötanud ja otsustajatele edastanud rea projekte. Neist kaks on ühisprojektid naaberomavalitsustega, sealhulgas Jõelähtme vallaga ja meil on põhjust loota, et need projektid leiavad peagi finantseerimist. Seega seisneb partnerluse strateegia ja taktika selles, et liikuda samm-sammult arengu ning sotsiaalse ja majandusliku stabiilsuse poole, mis on kohaliku juhtkonna suutlikkuse hindamise üks tähtsamaid kriteeriume.
Ent samaaegselt majandusliku stabiilsusega on vaja ka poliitilist stabiilsust. Need kaks on omavahel vastastikku seotud ega ole saavutatavad ükshaaval.
Kui ma räägin poliitilisest stabiilsusest, siis pean silmas munitsipaalvõimu järjepidevuse tagamist. Staažika ja kogenud ametnikuna võin kirjeldada, kui ohtlik on olukord, mil võimule tulevad inimesed, kelle jaoks on ülimaks väärtuseks võim ise, mitte aga nende tegevuse tulemused. Vähemalt sama ohtlik on eelkäijate poolt pikkade aastatega kordasaadetu täielik revideerimine ja olukord, mil elanike huvid tuuakse ohvriks poliitilistele ambitsioonidele või nullitakse ära ebapädevate otsustega. Maailmas ei ole midagi ideaalset, kõik me oleme inimesed, aga inimestele (sealhulgas ka juhtidele) on omane eksida. Kuid on olemas viis vigade vältimiseks ja nende õigeaegseks kõrvaldamiseks. Minu arvates on selleks vaja oma tegevuses pidevalt silmas pidada inimeste ootusi, kes andnud teile õiguse ja kohustused linna elu juhtimisel.
31. jaanuaril esitab linnavalitsus linnavolikogule üksikasjaliku aruande oma tegevusest 2011. aastal. See pole mitte lihtsalt aruanne neile saadikutele, kelle te omavalitsuste valimistel 2009. aastal valisite, vaid ka vahearuanne iga maardulase ees. Seepärast leppisime Maardu Panoraami toimetusega kokku, et leht avaldab linnavalitsuse aruande täies mahus, et see jõuaks iga elanikuni. Ootame teie vastukajasid, ettepanekuid ja soovitusi, et järgmiste korraliste valimisteni (mis on oktoobris 2013) järelejäänud aja jooksul kontrollida veel kord oma positsioone ning vajadusel täpsustada ja korrigeerida plaane.
Ja viimane, millest tahaksin rääkida. Tänase „Otsese kõne" teemaks saanud partnerlus ei saa olla tulemuslik, kui ei rakenda tohutuid kodanikualgatuse reserve, sest ainult üheskoos suudame lahendada keerulisi ülesandeid. Selles plaanis ei ole meil tehtud veel sugugi kõik võimalik, kuid juba lähimas tulevikus püüame olukorda parandada ja kaasata tohutu ühiskondliku potentsiaali koos aktiivsemate linnaelanikega. Kuid ma ei hakka sündmustest ette tõttama ega informeerima lugejaid sel suunal kavandatavast tegevusest enne iga meetme lõplikku kooskõlastamist ja otsustamist.
Järgmise kohtumiseni, head lugejad. Toimetuselt. Selle kirjutisega tutvumise ajal härra Vojeikini kabinetis lõpetas Nikolai Vojeikin parajasti tööd linna 2012. aasta kultuuriürituste kava kallal ning kui see valmis ja allkirjastatud sai, ulatas esimese eksemplari Maardu Panoraami toimetajale. Sellest, missuguseks kujuneb Maardu kultuurielu uuel aastal, lugege Maardu Panoraami jaanuarinumbrist.
