Nõmme elanik on sääskedega hädas ja pöördub kaaskodanike poole

Elan üsna Nõmme keskel - Rahumäel. Ümbruses pole ei tiike ega järvi. Jahedast juunist hoolimata kiusavad juba õhtuti sääskedeparved. Sääskedel on paljunemiseks teatavasti tarvis seisvat vett. Kuna ainukesed Nõmme veekogud ja niisked alad - Männiku karjäär, Raku järv, raba jne on mitme kilomeetri kaugusel, siis leidub sääskedele paljunemiseks sobilikke loigukesi järelikult ainult ümberkaudsete nõmmekate aedades - sääsed nimelt ei lenda toiduotsingutel väga kaugele.

Piisab aianurgas seisvatesse rehvidesse kogunenud vihmaveest, lauavirna katva presendi lohkudest, kuhu vesi seisma jääb jne. Mul on Nõmme elanikele palve kriitilise pilguga üle vaadata oma krundil asuvad võimalikud sääskede «inkubaatorid».

Eelpoolmainitud rehvid, vihmaveetünnid, ummistunud vihmaveerennid, kuhu vesi seisma jääb ja sarnased mikroveekogud. Neid saab kas veest tühjendada või lihtsama profülaktikana võib pakkuda paari tilga õli vette tilgutamist (kas toidu- või masinaõli), mis tekitab vee pinnale piisava kihi, millest vees elavad sääselarvid või -vastsed oma hingamiselundiga läbi tungida ei suuda ja hukkuvad.

Tore algatus oli pühapäevad muruniitmisevabaks muutmisel - proovime seda ka tüütute putukatega! «Rohelisi» võib lohutada, et lindudel on muud toitu küllaga ja Eestist ei kao sääskede populatsioon kuhugi - soid ja rabasid on siin sadade ruutkilomeetrite kaupa.