Samal, 1988 aastal käivitati aktsioon Nõmme linna ajaloolise lipu ja vapi rehabiliteerimiseks. Seda sümboolikat kasutati seltsi embleemi ja rinnamärgi kujundamisel, samuti mitme ürituse kujunduselemendina. Kuna samal ajal tõusis päevakorda ka Tallinna sümboolika taastamine, siis kroonis pingutusi õnnestumine. 21. septembril 1988 seadustas Tallinna Lenini rajooni täitevkomitee ametlikult Nõmme lipu ja vapi kasutamise seltsi esitatud redaktsioonis. Sama aasta 12. novembril, Nõmme linna aastapäeval, õnnistati lipp Nõmme Rahu kirikus.

Asuti taastama ja väärtustama Nikolai von Glehni pärandit. Seltsi üheks esimeseks tööks oli Glehni perekonna matuseplatsi korrastamisel Vana-Mustamäel. 1989. aasta kevadel paigutati säilinud kivialusele puurist, mille valmistas seltsi liige arhitekt Urmas Arike . Järgmisel aastal puhastati mälestusmärki ümbritsevaid tiike ning raiuti maha võsa. Heakorratalguid on seal korraldatud kuni praeguse ajani välja. Järgmisena võeti ette Glehni lemmiktaiese, Kalevipoja, taastamine. Seltsi liikme, ehitusinsener Reet Niido vedamisel, skulptor Mati Karmini kavandite järgi ning nõmmelaste annetuste toel sai töö teoks. Kuju avati rohkem kui 5000 inimese osavõtul 4. novembril 1990. Traditsioonilise nurgakivi asemel sai taies südame – südamekujuline metallkarp koos ajakohaste dokumentidega asetati oma kohale pidulike muusikahelide saatel. Kuna Eestil tol ajal veel oma raha puudus, asendasid seda kehtivad ostutšekid.

Aasta varem, 13. novembril 1989 sai seltsi ettepanekul oma nime tagasi Glehni tänav, mis vahepealsetel aastatel oli kandnud Niine ja Välgu tänava nime.

Järgmise suurema aktsioonina valmis mälestusmärk Pääsküla jaama juures. Seal, kus 1941. aasta suurküüditamise ajal algas paljude nõmmelaste tee külmale maale. Mälestuskivi autor oli skulptor Tõnu Maarand . Ürituse initsiaator ja organiseerija seltsi poolt oli Elvi Pirk – nõmmelane, kes oli meie kodulinna seltsielus osalenud juba 1930. aastatel. Pidulik avamine toimus 14. juunil 1991 – täpselt 50 aastat pärast kurba sündmust.

Esimestena asuti Nõmmele välispartnereid otsima. Külaskäigul 1989. aasta juunis loodi kontaktid Espoo linnaga Soomes. Need esialgsed sidemed on kandnud head vilja ning andnud Nõmmele ühe tema sõpruslinnadest. 1991. aasta Nõmme Kevade ajal sõlmiti teine kontakt, seekord Helsingi ühes linnaosas asuva sõsarseltsi Lauttasaari Kotiseutoseura’ga. See on olnud õnnelik ja Nõmmele palju kasu toonud koostöö, sest seltsi juhid Markku Tanner ja Juhani Railo olid tol ajal ühtlasi ka üle-soomelise kodukandiliikumise, Suomen Kotiseutoliitto, eesotsas.

Heakorra selts algatas koostöös sõsarseltsiga iga-aastase spordiürituse Lauttasaarel – jooksu Nõmme rändkarikale. Karika (Nommen kuppi) valmistas meie seltsi liige metallikunstnik Ene Valter .

1990. aastal jõuti koos teiste kohalike seltsidega tõdemusele, et Nõmme arengut tuleb ajada üheskoos. Sama aasta 25. aprillil asutatigi Nõmme Linna Taastav kogu, kus esindajad kõigist Nõmme seltsidest ja organisatsioonidest. Koostöös võideldi välja Nõmme nõuniku ja arhitekti ametikoht, 1992 loodi Nõmme linnosa, vana rajoonide aeg oli läbi. Peatselt alustas tööd Nõmme oma valitud halduskogu. Seltside periood meie ajaloos sai taas ümber. Vabatahtlikud ühendused taandusid seltskondlikule tegevusele ning olid ja on survegruppideks igasuguse rumaluse ja Nõmme omapära kahjustamise vastu.

Eesti iseseisvumise alguse seltsielu buum vaibus, paljud tol ajal asutatud organisatsioonid on kadunud. Nõmme seltsielu esimene pääsuke – Nõmme Heakorra Selts - on jäänud. Tegutsetakse sellisena nagu ta ka taastati – Eesti Muinsuskaitse Seltsi kohaliku organisatsioonina. Igal kevadel korrastame Vabadussõjas langenute hauad Rahumäe ja Hiiu-Rahu kalmistul. Iga-aastaseks traditsiooniks on saanud Tartu rahu aastapäeva tähistamine Nõmme Rahu kirikus ja küüditamise aastapäeva leinaüritus Pääsküla jaama juures.

Nõmme Heakorra Seltsi initsiatiivil taastati 2002. aastal 1940. okupatsioonivõimude poolt suletud Nõmme muuseum. Muuseumit asus juhtima seltsi liige Piret Loide , kes peagi käis välja mõtte rajada mälestussammas Nõmme rajajale Nikolai von Glehnile. Mõttest realiseerumiseni võttis aega mitu head aastat. Eeltööd algasid 2008., skulptor Aivar Simsoni valmistatud mälestusmärk avati 12. novembril 2011, Nõmmele linnaõiguste andmise 85. aastapäeval.

Juba aastaid on osutatud abi nõmmelastele oma maja korrashoiuks, uste-akende restaureerimisel, piirdetarade ja hoonete värvi valikul. Viimased niisugused kursused toimusid seltsi organiseerimisel 2012. aasta kevadel ja suvel.

Nõmme Heakorra Selts 25 Nõmme Heakorra Seltsi juubeli puhul on Nõmme muuseumis avatud näitus.

19.jaanuaril kell 15 algab Nõmme kultuurikeskuses juubeliseminar. Seminari kava:

Riin Alatalu , kunstiajaloolane «Nõmme väärtuslik arhitektuur ja hoidmise probleemid»

Meelis Uustal , projektijuht, Säästva Eesti Instituut «Euroopa rohelised pealinnad – Tallinna (Nõmme) võimalused ja probleemid»

Villem Tomiste , arhitekt, Stuudio Tallinn OÜ «Fantaasia teemal «Kuidas muuta Nõmme keskus inimsõbralikumaks»»