Nõmme joogivesi on hea kvaliteediga

Mitmetes Tallinna piirkondades saavad elanikud oma joogivee põhjaveest, eelkõige puudutab see Nõmme linnaosa. Nõmmelaste puurkaevuvesi on pärit ülemisest ordoviitsium-kambriumi ja alumisest kambrium-vendi veekihist.

Mõlemad põhjaveekihid on hästi kaitstud pindmise reostuse eest ning on hea keemilise koostisega. Seega vastab nõmmelaste puurkaevuvesi nii keemiliste kui ka mikrobioloogiliste näitajate osas joogiveele kehtestatud nõuetele. Viimasel ajal on ajakirjanduses olnud infomüra radioaktiivse joogivee ümber. Asi on selles, et kambriumvendi veekompleks lasub kristalsel aluskorral, mis sisaldab looduslikult radioaktiivseid aineid, peamiselt raadium-226 ja raadium-228 isotoope, mis lahustuvad kergesti põhjavees.

Meid ümbritsevas keskkonnas pole kohta, kus radioaktiivsus täielikult puuduks. Inimene saab pidevalt kiirgusdoose nii looduslikest (maapinna gammakiirgus, toit, joogivesi, radoon elumajades) kui ka tehislikest allikatest (meditsiinilised protseduurid). Näiteks rindkere ühekordsest röntgenpildistamisest saab inimene sama suure kiirgusdoosi, kui aasta jooksul kõrgendatud efektiivdoosiga joogivee tarbimisest.

Terviseameti peadirektori asetäitja Jelena Tomasova sõnul hakati Eestis joogivee kvaliteedi indikaatorina radionukliidide sisaldust põhjavees määrama 1994. aastast ning nende alusel efektiivdoose arvutama 2001. aastast. «Nii Maailma Terviseorganisatsiooni joogivee kvaliteedi juhendi soovituste kui ka Euroopa Liidu nõuete järgi on efektiivdoosi viitetase 0,1 mSv aastas,» selgitas ta.

Eelmisel aastal valmis riskianalüüs

Sotsiaalministri määruse kohaselt tuleb efektiivdoosi piirsisalduste ületamise korral hinnata terviseriski ja kui riskianalüüsi tulemusest selgub, et joogivee lubatust kõrgemate näitajate puhul inimese tervisele ohtu ei kaasne, võib seda vett kasutada joogiveena.

Tarbijate tervisele tuleneva mõju hindamiseks viis terviseamet koostöös Kiirguskeskusega 2010. aastal läbi riskianalüüsi Harjumaa, sh ka Nõmme puurkaevude joogivees. Terviseriskide analüüsis kasutatud arvestuste kohaselt võib teoreetiliselt haigestuda eluaja jooksul igapäevaselt kambrium-vendi põhjavee tarbimisest saadava kõige kõrgema efektiivdoosi korral maksimaalselt 0,7 inimest kogu Nõmme kohta. Seega: Kiirguskeskuse tehtud riskihindamise järgi oleks puurkaevude vees radionukliidide sisaldusest tulenev tervisekahjustus juhusliku iseloomuga ja vähetõenäoline. Terviseameti soovituse kohaselt võiks ettevaatuse mõttes kasutada pudelivett kunstlikul toitmisel olevate imikute toidusegude valmistamisel.

Vee kvaliteeti jälgib pidevalt ka AS Tallinna Vesi, kes vastutab pealinlaste veevarustuse eest. Firma veepuhastuse juhi Riho Sobi kinnitusel võetakse joogivee kvaliteedi kontrollimiseks aastas üle 3000 proovi, millest vastab kõikidele nõuetele 99,59 protsenti. «Oleme paigaldanud põhjavee kvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks kõikidesse kasutuses olevatesse pumplatesse puhastusfiltrid rauaja mangaanisisalduse vähendamiseks,» lisas ta.

Rohkem infot joogiveega seotud terviseriskide kohta võib leida terviseameti kodulehelt www.terviseamet.ee.