Noored kogusid Pakamäe pärimust
Pakamägi
Raplast Järvakandi poole sõites kümnendal kilomeetril paremal pool teed metsa sees asub koht nimega Pakamägi. Peale väikese pruuni tahvli ei viita sellele midagi.
Kuid ometi sajandite eest oli see paik eesti rahva ajaloos väga tähtsal kohal. Balti jääpaisjärve ajal on Paka olnud saar. Kohati meenutab mägi seent. Vanasti arvatigi, et tegu on maa seest välja kasvanud seenega.
Muinasajal oli Pakamägi tähtis paik kogu tolleaegse Eesti jaoks. See oli hõimuvanemate (kärajate) kooskäimise koht, kus peeti kord aastas parlamenti ning võeti vastu tähtsaid otsuseid. Nii mõnigi sündmus mõjutas Eesti saatust. 1343 a. Jüriöö ülestõusu alguseks peetakse mõnedel andmetel just maja süütamist Paka mäel.
Sajandeid enne ristiusu vastuvõtmist olid eestlased maausulised. Ka selle paigaga on seotud mitmeid legende ja lugusid. Läbi sajandite on Pakamäele antud seoses sellega ka mitmeid eri nimesid.
Vaimude mägi
Rahvasuu räägib, et nii jüri- kui jaanipäeva aegu võib kuulda mäelt hobuste kabjaplaginat ning metsasarve häält. Arvati, et kärajate hinged käivad nendel aegadel koos nõu pidamas.
Mungamägi
Läti Henriku Liivimaa kroonikas on mainitud, et tulemas on suur sõjavägi (aastal 1216 tulid lätlased ja sakslased Eestit vallutama). Sakala vanem Lembitu saatnud Raikelesse sõna, et koguda kokku mehed vasturünnakule.
Aeg ja koht hoiti suures saladuses. Äkki keset arutelu tulnud hobusel mööda mäekülge kihutades mungarüüs ratsanik, kes hüüdnud: „Rahu olgu teiega!" Mungarüü alt aga paistnud eesti sõjamehe riietus. Mungarüüsse varjumine oli tol ajal elutähtis, et pääseda elusalt võõrvägede ümberpiiratud aladelt läbi. Kuid Paka salajane koht oli avastatud. Mäel ratsutavat mungarüüs ratsanikku olla hiljemgi aeg-ajalt nähtud.
Vanarahvas teadis ka rääkida, et Pakamäe kõige kõrgema kuuse tipus oli pikka ega olnud rist ja mõõk sümboliseerimaks koha tähtsust muistses vabadusvõitluses. Ka on mäge seostatud Kalevipojaga. Osa mäest on hobuseraua kujuline. Legendi kohaselt olla Kalevipoeg just sinna ühe hobuse raua ratsutades ära kaotanud.
Mäge peetakse ka omamoodi pühaks paigaks. Mäe külje all on kahe auguga suur valge kivi, kuhu on viidud ohverdusi. Samuti leidub ka teisi ohvrikive. Mäe veerel asub nn kivikülv, mis sinna jääajast tekkinud. Legendi kohaselt ei saanud isegi Vanatühi nendest muidu mööda, kui pidi üle hüppama.
Fotol: Pakamägi on lame õhukese pinnakattega metsane paekõrgendik. Läti Henriku Liivimaa kroonika järgi on Pakamäge peetud Muinas-Eesti hõimujuhtide kärajate ehk nõupidamise paigaks. Pakamäe lääneküljel on 9 meetri kõrgune astang. Siin näed Raikküla lademe kivimeid. Allikas: puhkaeestis.ee
