Näituse üks kõige julgemaid ja uuenduslikumaid töid lõputööna oli 18aastase Keiti Sassiani maalitud seinamaal Kullamaa pubisse Pärl. Keiti oli lõpetajatest vanim, võib olla sellest ka juba julgemad ja suuremad ideed ja teostused. Pubi omaniku soovil sai töö tehtud mereteemalisena, kuid Keiti käsitlus oli üllatav ja julge - ei olnud merelaineid, kive ega liivaranda, teema oli lahendatud erinevate vetikate kujutamisega seinal. Taoline lähenemine kuidagi nii üheselt mõistetavale teemale näitab kindlasti kunstniku küpsust, iseseisvust ja enesekindlust.

Ülistuse graafikale oli teinud 15aastane Siiri Raav. Tema kolm joonistust kassist jutustasid loo Siiri kiindumusest oma kassi. Nagu graafikale omane - väga detailne, õrn, kuid äärmiselt kindel joon - iseloomustab see kõik omakorda Siirit ennast. Graafika on tehniliselt väga väljakutsuv, lihtsate vahenditega (paber, pliiats ja kustutuskumm) antakse edasi väga tugev emotsioon, tunne. Siiri töödest õhkas tunnet ja tunnetust.

16aastase Diana Ossipova maaliseeria baleriinidest tundus esmapilgul veidi liigselt toretsev, kuid kunstniku kaitsekõne taustal hakkasid maalid taaskord jutustama erakordsest enesekindlusest ja julgusest. Diana tunnistas, et inimese kujutamine ei ole veel tema tugevaimaks küljeks, ent sellest hoolimata valis ta just inimese kujutamise oma lõputööl. Baleriin kui väga õrn, habras ja lendlev tantsija on maalidel kujutatud robustsemas vormis, milles omakorda väljendub kunstniku siirus. Liikumist on väga osavalt edasi antud nii erinevate maalimisvõtetega kui ka kollaažitehnika kasutamisega.

Põnevusega ootasin maaliseeria "Abstraktne elutee" kaitsmist, kuna tahtsin kuulata ja teada saada, kas minu arusaam ja emotsioon sellest seeriast sarnaneb kunstniku enda omaga. 16a Ketter Lauri seletas üksikasjalikult lahti kõik, mida ta piltidel kujutas ja mis tähendus on ühel või teisel värvil, mis ta maalides kasutas. Ketteri kõne lõppedes tõdesin, et see elutee seeria on täpselt nii siiralt lilleline, helge, rõõmus ja rikkumata kui selle seeria 16aastane autorgi.

Näituse teine uuenduslik lahendus lõputöö käsitlusena oli 15a Victoria Saluste fotode väljapanek, mis kandis pealkirja "Südamelähedane". Töö pealkiri ütleb üheselt kõik - Victoriale on südamelähedane fotograafia ja iga näitusele välja valitud foto. Antud töö juures tekkis arutelu teemal, kas igaüks fotoaparaadiga oleks suuteline üles panema sellise näituse. Ja tõde on, et sellist fotonäitust kui tervikuna mõjuvat lõputööd ei pane üles iga hobifotograaf. Tegu ei ole pelgalt seinale riputatud fotoreaga, tegemist on peensusteni viimistletud kompositsioonilise lahendusega. Värvide ja formaatide mäng, taustaks jutustavad fotod.

Kaitsmisõhtule pani punkti näituse vaieldamatult kõige silmatorkavam ja julgem, kuid samas kõige klassikalisemas tehnikas teostatud maaliseeria "Flamingod", mille autoriks 16a Grete Vaikmaa. Tehniliselt väga tugev töö, emotsioonilt väga tugev töö - suur formaat kõneleb ikka ja alati palju, ikka ja jälle julgusest, enesekindlusest ja eks grammike ka edevusest, selle kõige paremas mõttes.

 Kiidusõnad ka kõikidele juhendajatele!

Grete Vaikmaa ja tema maaliseeria "Flamingod". Anne Aaspõllu foto: