Teil on õigus küsida ja teil on palju õigusi demokraatlikus kodanikuühiskonnas ning seda tuleb häbenemata ja kordi rohkem kasutada, sest vaid nii saate kaitsta enda õigusi, on noored saanud ettevalmistava väljaõppe. Kuidas kõik aga praktikas välja kukub?

Esmakohtumine poliitikuga

Saali sisenevad veidi enne täistunni algust viis meest, kellelt neid küsimusi küsida. Lava ette on paigutatud laud, mille taga on viis tooli. Iga tooli juures, laua peal on nimesilt. Siltidelt saab lugeda nimesid Jüri Kivit, Priit Põldmäe, Indrek Uuemaa, Raivo Uukkivi ja Mart Võrklaev. Nemad siis ongi need tähtsad poliitikud, keda täiskasvanud inimesed sageli kiruvad, aga kes oskavad ilusasti lubada elu paremaks muuta. 

Esimene kohtumine poliitikuga on sama oluline kui kohtumine oma esimese õpetajaga. Kui esmamulje on negatiivne, siis tee mis tahad, hinge jääb ikka kriipsuke negatiivset kogemust. Mis aga on üldse positiivne ja mis negatiivne ning kelle jaoks. Kui poliitik lubab palju lõbustusi ja serveerib need kandikul ka kätte, kas see on ainult positiivne. Või kas see, et poliitik ütleb, et riik ei saa tagada sissesaamist kõrgkooli või heapalgalist unistuste tööd, on see negatiivne.

Arutelu selle üle, kas noored võiksid olla õnnelikud ja rahul, et neil on uued skatepargid, oli üks reaalne varivalimiste diskussiooni osa. Vaid elukauged vanakesed võivad sedaviisi arvata, et skate on n-ö igavuse peletaja ja õnnetablett. Noortele on omane palju praktilisem, asjalikum mõttelaad ja kokkuvõtteks on noorus ju ettevalmistus päris eluks, kus tuleb ise hakkama saada.

Oluline on kindlustunne tuleviku ees

Seepärast tõstatus oluliseks küsimuseks, millised on tänasel päeval näiteks 16 aastase noore väljavaated hea töö saamisel Rae vallas ja seda ka tulevikus, kui noorest on saanud täiskasvanu. Vaated on sellised, nagu vaatad, ole ise tubli ja õpi hästi, siis jõuad elus edasi, on elukogenud härrad laua taga ühte meelt, kuigi kasutavad selle mõtte väljendamiseks erinevaid näiteid. Aga siiski, vastus võib ju olla täiesti õige, palun siiski kõnelda konkreetsemalt, kas on midagi, mida omavalitsus saab teha noore jaoks, et tal läheks oma kodukohas tulevikus hästi.

Kõige enam lootustandvam oli Mart Võrklaeva vastus, kes kõneles, et enne kui te gümnaasiumi lõpetades Rae vallast mõnda teise omavalitsuse kooli õppima asute, peate saama teada, millist laadi ja millise palgamaksmise võimekusega ettevõtted teie kodukohas tegutsevad. Info omamine töövõimaluste kohta koolipõlves aitab hiljem kaasa otsuse tegemisele.

Võib ju arvata, et tunne oma kodupaiga ettevõtteid on hea mõte, aga kas omavalitsus võiks puhuda tuule tiibadesse ka siis, kui tahan saada kõrgelt haritud spetsialistiks, näiteks kirurgiks. Otseselt ei saa omavalitsus midagi selleni jõudmiseks teha, aga kuna kõige alus on hea gümnaasiumiharidus, siis Indrek Uuemaa lubabki Jüri gümnaasiumi viia esimese 50 Eesti parema hulka.

Jüri Kivit vaidleb sellele vastu, et haridus on kõige tähtsam, kuna tema meelest ei anna haridus eelist. Kivit, kes nooruspõlves ise õppimist väga tõsiselt ei võtnud, aga nüüd on edukas ettevõtja ja reklaamagentuuri omanik, leiab, et kõige olulisem on oskus tööd teha ja juba lapsest saadik tuleb seda õppida. Kuigi mõte - alusta madalast positsioonist ja tööta end edukaks üles - kõlab klišeeliselt, on selles ikkagi peidus üks elamise tõdedest. Ja eks üks eduretseptidest, mis võiks iga noore tagataskus mitme poliitiku arvates olla on see, et pole vaja omandada õpitud abituse tarkusi.

Priit Põldmäe julgustab noori peale väikest manitsemist leidma omale unistuste töö ja Raivo Uukkivi leiab, et ei tasu peljata enne tõsise töö tegemise juurde asumist välismaal tööl käia. Ta on veendud, et välismaalt tulevad mõtlevad inimesed tagasi. Mõtlevaid inimesi aga ta kasvatada loodabki, nii võis tähelepanelik kuulaja Uukkivi mõtted kokku liites järeldada. Mõtlemisvõimelisi noori see küll ei lohuta ega ilmselt aita lahendada tänast muret leida tulevikus võimetekohast tööd, aga ometi suudab öeldu mõjuda kaunilt.

Kuid ega ilusate sõnadega ei saa noori n-ö ära osta. Konkreetsed lubadused, palun? Kõlasid mitmed: skatepark, parem haridus ja koolikeskkond, rohkem huvialategevust, rohkem kaasatust kogukonnaelu juhtimisse ja noorte asjade otsustamisse, ka uued noortekeskused.

Ärge nende skateparkidega ainult üle pingutage, pealegi paljudele tüdrukutele need ei lähe üldse korda, saavad viis laua taga istuvat meest kuulajatelt tagasisidet. Noorte jaoks on oluline omada teadmist, et tulevik ei ole ebakindel ja nad on siia tagasi oodatud ning kui on mure, siis kuulatakse nad ära.

Kas kahetunnine koosolemine saalis jõudis selleni, et poliitikud jõudsid tegeliku kontaktini noortega? Isegi kui ei jõudnud kõigi saalisistujate jaoks, oli kohtumine varivalimiste pealkirja all siiski igati korda läinud, sest rohkem tundma said üksteist mõlemad pooled. Marie ja Kristiine tundsid, et üritus oli oma kahetunnises pikkuses peaaegu kogu aeg huvitav. Oleks tahtnud küsidagi, aga see nõuab omajagu julgust.

Varivalimised on Eesti Noorteühenduste Liidu poolt kolmandat korda korraldatav apoliitiline kodanikuhariduse projekt, mis toob 13-20 aastased üle Eesti arvamust avaldama ja 13-17 aastased varivalima.
Rae vallas toimusid varivalimised Jüri Gümnaasiumis ja üritus leidis aset 26.septembril. Moderaator oli õpetaja Triin Toomesaar, korraldaja Eesti Noorteühenduste Liit.