Millal lõigata?

Meie kliimas on mõistlik viljapuid lõigata siis, kui suured pakased on möödas ning temperatuurid null kraadi lähedal. Vastasel korral on oht külmast rabedaid oksi murda. Varakevadise lõikuse kasuks räägib ka see, et lõikepinnad jäävad avatuks lühemaks ajaks – puittaimede elutegevus aktiveerub kevadel. Puuhooldus peaks lõppema kindlasti enne pungade puhkemist – siis algab energiakulukas protsess puu arengus. Kevadsuvine lõikus kahandab puu jõu- ja toiteainevarusid ning võrsete kasv on samuti tagasihoidlikum.

Suvine lõikus

Viljapuud võib lõigata ka suvel. Sel ajal hõljub küll õhus rohkem haigustekitajaid, kuid vastupanuvõime on parem ning lõikekohtade kinnikasvamine on ka kiirem. Seega, kui on vajadus üksikuid jämedamaid oksi eemaldada, tasub seda teha alates jaanipäevast. Suvel on hea eemaldada ka rohtsed vesivõsud, tehes seda näppudega murdes. Luuviljalistel (kirsi– ja ploomipuudel) esineb kevadel kummivoolus ehk mahlajooks, selle vältimiseks tuleks suuri lõikeid teha suvel. Võib küsida, et miks mitte üldse suvel viljapuid lõigata? Suvel varjavad lehed ära kogu puu võrakuju, mida kujunduses on hädavajalik näha ning viljadega puu lõikamine pole samuti mõistlik.

Mida arvestada viljapuu lõikusel?

Kõigepealt tasub läbi mõelda, mis on töö eesmärk. Nagu vanasõna ütleb –üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Kui õuna- ja pirnipuud taluvad hooldust hästi, siis kirsi- ja ploomipuud vähem. Viimaste võrad on ka oma olemuselt tihedamad ning lõikusvajadus veidi erinev. Abiks on enne kääride kasutamist planeeritav töö mõttes läbi visualiseerida. Vanu puid on võimalik ka noorendada. See protsess jagatakse mitme aasta peale, kus vähendatakse puu kõrgust kui ka laiust. Samuti muudetakse võra hõredamaks, et ligi pääseks rohkem valgust ja õhku. Sellise lõikusviisi juures on aga hea arvestada, et puu väljanägemine peaks jääma siiski looduslähedase ja loomuliku kujuga.

Kui palju lõigata?

Pigem vähem kui rohkem. 20...25 protsenti on ühe hooaja jooksul soovitatav maksimaalne eemaldamisele minev osa. See väldib suures koguses vesivõsude vohamist. Need on rohtsed püstise asendiga võrsed, mis tekivad lõikekohtade lähedusse kompenseerimaks äravõetud rohtset osa. Nende massiline tekkimine annab märku liiga tugevast lõikusest.

Kuidas ja millises järjekorras lõigata?

Sõltumata puuliigist ei jäeta lõikamisel tüügast ehk „kontsu“. See takistab haavakoe tekkimist, mis lõikekoha kinni katab. Sealtkaudu pääsevad tüvesse erinevad bakterid lihtsamini. Samuti on liiga lähedalt tehtud lõige väär – lõikepind oluliselt suurem ning kinnikasvamine aeglane.

– Alustada tasub katkistest ja kahjustatud okstest. Murdunud või kahjustatud oksi ei pea eemaldama tingimata täies pikkuses, vaid sobiva hargnemise peale, kus on elus ja terve osa.

– Seejärel lõigata ära kuivad oksad, mis elutegevuses ei osale.

– Edasi vaadata üle ning eemaldada need oksad, mis kasvavad tüve suunas sissepoole ning püstised ja otse allapoole kasvavad oksad. Viljakandmise seisukohalt on head horisontaalse paigutusega oksad.

– Samuti üksteise peal paralleelselt asetsevad või teineteise vastu hõõruvad oksad tuleb üle vaadata.

– Lõpuks harvendame võra ning muudame õhulisemaks.

Õunapuude lõikuse peamine eesmärk peaks olema valgustingimuste parandamine võras. See suurendab saagikust ning võimaldab kasvatada suuremad viljad. Pärast lõikust peaks võra jääma võimalikult loomulik. Mida vähem jääb aru saada, et inimene on oma käega toimetanud, seda parem.

Noore viljapuu võrakujundus

Pärast noore puu istutamist, esimesel aastal, lõikamist ei toimu. Ennekõike on tähtis, et puu korralikult juurduks. Kui on tekkinud siiski kahjustused, näiteks transpordi käigus murdunud oksad, tuleks need eemaldada. Noor puu kasvab jõudsalt - vilju kannab vähe ja energia läheb kasvamisele.

Tüvipuule on soovitav valida umbes seitse rõhtsama asetusega oksa. Kasvus ettejõudnud oksi kärbitakse sobivale pungale. Pärast iga lõikust peaks võra jääma võimalikult tasakaalu ning ilma topeltladvata. Sarnaselt vanemate puude hooldusele on ka siin päevakorras suvine vesivõsude ja liigsete rohtsete võrsete väljamurdmine.

Mahukamate tööde puhul on mõistlik eelnevalt konsulteerida oma ala tundva inimesega. Kui lõikaja tunneb aga, et oskusi napib, on võimalus osaleda koolitusel ning edaspidi need tööd ise teostada. Hea võimalus lõikamise kohta rohkem teada saada on tutvuda S. Järve ja V. Eskla kirjutatud raamatuga „Puude ja põõsaste lõikamine“. Keerulisemate ning suuremate puude korral tasub kogu töö tellida väljaõppega spetsialistilt, kelleks on arborist.

Tihti on puud kõrged ning nende hooldamine eeldab juba ronimisvarustuse kasutamist. Üldiselt kasutavad professionaalid spetsiaalset puuhooldusvarustust ning kvaliteetseid tööriistu, millede soetamine ei pruugi olla otstarbekas väikeaia omanikule.

Kuidas leida õige arborist?

Ettevõtteid ja isikuid, kes pakuvad puuhooldust, on hetkel rohkem kui kunagi varem. Iga aastaga nende arv suureneb. Mida oleks aga hea teada enne kellegi palkamist ning oma kinnistul puude otsa lubamist? Toon välja 4 kõige olulisemat asja, millele tähelepanu pöörata.

1. Kutsetunnistus. Kvalifikatsiooniga arborist on esimene kriteerium, millest peaks lähtuma. Selle omanik on läbinud vastava õppe, mille kestvus Eestis on alates 1,5 aastast ning mis lõpeb mahuka kahepäevase komplekseksamiga. Sertifikaadi olemasolu saab kontrollida SA Kutsekoda kodulehel www.kutsekoda.ee, sisestades registrisse ees- ja perekonnanime.

2. Varustus ja turvalisus. Hea on teada, milliseid töövahendeid ja varustust kasutatakse. Kvaliteetsed töövahendid on kallid ning asjaarmastajad neid reeglina endale ei soeta. Puuhoolduseks mõeldud rakmeid, köisi ja muid spetsiifilisi lõikevahendeid tavakaubandusest ei leia. Valdav osa tooteid on võimalik tellida vaid spetsiaalsetest kataloogidest ning neil on ka vajalikud turvasertifikaadid.

3. Kuidas kavatsetakse töö läbi viia. Asja mitte tundval kliendil võib olla raske seda hinnata, kuid sellegipoolest tasub uurida, kuidas midagi tehakse. Loogiline ja läbimõeldud tööde järjekord ja selle selgitamine annavad esmase pildi sellest, kas töö tegija on usaldusväärne.

4. Varasemalt tehtud tööd. Hea on küsida näha varem tehtud töid. Palju vajalikku eelinfot leiab ka internetis ettevõtte kodulehte vaadates.