November ja detsember Vaivara ja lähiümbruse ajaloos
Ta on maetud Tallinna Toomkirikusse.
5. novembril 1940. aastal hävitati ( purustati) Utria dessandi mälestussammas, mis oli A. Danilovi tööna avatud 30. juulil 1933. aastal. Taasavamine oli 6. juulil 1991. aastal.
6. novembril 1905. aastal sündis Narvas näitleja Franz Malmsten, kes aastatel 1925-1937 töötas Narva teatrites ja järgnevad 30 aastat Tallinna Draamateatris.1967. aastal omistati talle Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus. Suri Tallinnas 6.veebruaril 1967. aastal.
7. novembril 1700. aastal võtsid Vene väed ette kolm öist tormijooksu Narvale, mis aga kaitsjate ( rootslaste ) poolt suhteliselt kerge vaevaga tagasi tõrjuti.
16. novembril 2000. aastal avati Narva Hermanni kindluses Põhjasõja Narva lahingu 300. aastapäevale pühendatud näitus (pearõhk oli Rootsi edul).
20. novembril 1700. aastal toimus Narva lahing, kus Karl XII lõi ülekaalukaid Vene vägesid.
21. novembril 1965. aastal tehti esimene mudaraviprotseduur Narva-Jõesuu Sanatooriumis, milleks kasutati Vaikse järve muda.
25. novembril 1710. aastal avaldati Eestimaa Kindralkuberneri patent, millega rajati sõjateede äärde nn. „kasakate postijaamad“. Kasutada saadi vaid sõjast ( Põhjasõjast) säilinud hooneid, kõrtse või talutaresid. 1711-1712. aastail kasutati Eestimaal postijaamadena ka Pada, Purtse, Voka, Vaivara ja Atsalama kõrtsi. Aastail 1715-1719 ehitati eraldi Voka ja 1728. aastal eraldi Vaivara ja Varja postijaamad. Neist on tänaseni püsti osaliselt Voka ja täielikult Varja postijaam.
25. novembril 1925. aastal kehtestati Virumaa kaitsealadeks Narva-Jõesuu, Toila ja Võsu, mille aluseks sai 19. juunil 1925. aastal Riigikogus vastu võetud „Suvitus- ja raviasutuskohtade seadus“. Seaduse järgi oli nendes piirkondades maakonna ja linnavalitsuse loata keelatud hoonete, kanalisatsiooni ja veevärgisüsteemi ehitamine (siia arvati ka avalikud kaevud). Lisaks ei tohtinud siia rajada tööstusettevõtteid, ei tohtinud teha loata metsaraiet ja keelati ka jäätmete väljaveokohtade (tänapäevases mõttes prügilate) rajamine.
30. novembril 1930. aastal sündis meie kandi üks aktiivsemaid kooliloo uurijaid, Toila kandi kodu-uurija Märt Mõtuste. Tema eluteesse mahub ka soomepoisi tee Soome sõjalaevastikus ja õpetajatöö Toila Keskkoolis. Tema koduuurimuslikud tööd on jäädvustanud mereäärse kaluriküla ajaloolist arengut, tema käes on üks parimaid foto ja sõnalisi kogusid Oru lossi ja pargi ajaloost ja kohalikust haridusloost.
Tema sulest on ilmunud 1988. aastal „Ülevaade Narva hariduselust 1501-1944“, Toila ümbruse kultuuri ja hariduselu ajaloost 1998.aastal ja tema kirjutused on olnud oodatud lugemisvara mitmetes ajalehtedes. Mõtuste üheks harrastuseks oli ka viiulimäng (tõelises mõttes maa sool s.t. vana ajastu kooliõpetaja – meie kandi õpetaja Laur, sest ta oskas ka kõige paigalpüsimatumad poisid naelutada kohale oma Juku anekdootidega). Tema üheks elutööks oli ka Toila kooli muuseumi rajamine ja selle kogude täiendamine ning giiditöö Oru pargis ja ümbruses.
Märt Mõtuste oli aktiivne liige Põlevkivimuuseumi kodu-uurimisringis ja tema töid ja tegemisi iseloomustab sügav juurdlev vaim ja tõesuse tagaajamine.
3. detsembril 1890. aastal sündis Joala vallas käsitöölise perekonnas tulevane kindralmajor Johannes Orasmaa (Roska), kes pärast Vladimiri sõjakooli lõpetamist teenis I Maailmasõja rinnetel Saksamaal ja Austrias ja tema teeneid hinnati Püha Stanislavi IV ja III järgu, Püha Anna IV ja III ning Püha Vladimiri IV järgu ordenitega. Kui algas Eesti Rahvusväeosade loomine, tuli J.Orasmaa (Roska) Eestisse ja sai suurtükiväebrigaadi 5 patarei ülemaks. Vabadussõjas oli 1.suurtükiväepolgu 5.patarei ülem ja sõjatee viis ka Võru maile ja Vabadussõja teeneid hinnati I liigi 2.järgu ja II liigi 3.järgu vabadusristiga ja taluga Vaimastveres Tartumaal ja pärast vabadussõda oli soomusrongide brigaadi ülem. 10.veebruarist 1925. aastal sai Johannes Roskast taasloodud Eesti Kaitseliidu ülem ja 1928. aastast on ta kindralmajor. J. Roska teeneks on see, et Eesti sai suusamaaks. Nimelt pööras ta kaitseliidu ülemana palju tähelepanu suusatamisoskuste parandamisele ja korraldas ka suusavalmistamise kursusi. Tema üheks teeneks eesti ajaloo huvides oli muinaslinnuste kaardistamine ja nende märgistamine pronkskaartidega (üht sellist olen näinud Saaremaal). Kindralmajor J. Orasmaa sõjaliste autasude rida võiks jätkata: ta oli Kotkaristi suurpaela, Punase Risti Teeneteristi, Valgeristi, Soome Valge Roosi komandöriristi, Soome Teeneteristi ja Poola kuninga Leopold II rüütliristi kavaler. Need teened viisid ta arreteerimiseni 9. juulil 1940. aastal (koos J. Laidoneriga) ja ta hukkus 24. mail 1943. aastal Vjatka vangilaagris Kirovi oblastis. 11. detsembril 1930. aastal sündis Narva- Jõesuu tuntud kodu-uurija, Põlevkivimuuseumi kodu-uurimisringi liige, Eesti Kodu-uurijate Seltsi ja Eesti Genealoogiaseltsi liige Virve Orav. Tema kodu-uurimisvaldkonnaks on olnud Narva- Jõesuu ja Vaivara kihelkond. V. Orava eestvõttel on Narva-Jõesuusse paigutatud 15 mälestuskivitahvlit kultuurilukku kuuluvatele inimestele (Karl ja Georg Ots, Tammsaare jt), praeguseks on osa neist ka säilinud. 1992. aastal määrati talle Virumaa missioonipreemia ja kaks aastat hiljem vabariikliku kultuurkapitali aastapreemia (esimese kodu-uurijana). Virve Oravast on tehtud ka film „Naine eesti kultuuriloos“.
Siia on huvitav lisada, et tõuke kodu-uurimisele andis siitkandi tuntud kodu-uurija August Martin, kes ühel bussisõidul Tallinnast Narva sattus Virve Oravaga kõrvuti ja sellest jutuajamisest saigi alguse proua Virve viljakas kodu-uurimuslik karjäär. Seda süvendas veelgi töö sanatooriumi raamatukogus, kus ta kohtus väga erinevate inimestega, kes siia puhkama olid tulnud. Nii saigi aluse materjalide kogumine ja peagi ka kaante vahele panemine. Nii on tema sulest ilmunud raamatud „Matkateed Narva lähistel“ (1991), „Narva-Jõesuu kodu-uurija pilguga“ (1993), „Vaivara kodu-uurija pilguga“ (1998) ja „Narva-Jõesuu on minu kodu“. Ta on meie kodu-uurijate raamatute sarja alusepanija ja ka meie kandi üks tuntumaid genealooge. Koostöös sugulase Rein Mägaraga on koostatud ja graafiliselt kujundatud sugupuid ja temast saigi Mägarate suguvõsa kokkutulekute üks organiseerijaid ja hingi. Virve Orava poolt on koostatud ligi 90 sugupuud. Ta on jäädvustanud ka oma innustaja August Martini koduuurimuslikku tegevust.
Lisaks on ta hea tasemel maletaja .Kodu-uurijate külaskäikude ajal oli ta alati meie hea võõrustaja ja kunagi ei unune tema hästi tehtud silmud.
13. detsember1915. aastal sündis Vaivaras arst Leida Sõrmus, kes oli virulaste esindaja Eesti NSV IV ja V Ülemnõukogu töös.
16. detsembril 1885. aastal sündis Vaivaras II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler, reamees Julius Kasemaa (Kaskmann), kes Vabadusristi Vendade Ühenduse (VRVÜ) Narva osakonna liikmena elas 1940. aastal Sillamäel kuursaalis. Edasise saatuse kohta andmed puuduvad.
26. detsembril 1960. aastal sõitis Toila raudteejaamast läbi NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees L .I. Brežnev , et esineda 28. detsembril Estonia kontsertsaalis Eesti NSV parteiaktiivi ees. Lembit Kiisma sõnul (töötas tollal raudteel) ei ole täpselt teada, kas ta sõitis läbi 26. või 27. detsembril, sest mõlemal päeval tuiskas Toilast läbi samasugune peatuseta rong.
Soovin teile rahulikku jõuluaega, rahulikku aega oma raha keskel!