Pöördumises on muu hulgas kirjas: “ÜRO inimõiguste ülemvoliniku ameti (OHCHR) definitsiooni kohaselt peab adekvaatne eluase pakkuma enamat kui nelja seina ja katust. Nagu rõhutab OHCHR, “hõlmab õigus adekvaatsele eluasemele juurdepääsu adekvaatsetele teenustele”, mis ei tähenda üksnes seda, et majakonstruktsioon peab olema adekvaatne, vaid elanikele peab olema tagatud juurdepääs tähtsatele teenustele ning infrastruktuurile, sealhulgas joogiveele ja küttele.

Niisiis on soojusvarustuse katkestamine mitte üksnes omandiõiguse, vaid ka rahvusvaheliselt tunnustatud (korteriomanike ja kolmandate isikute) adekvaatse eluaseme õiguse märkimisväärne piiramine.”

Ülle Madise vastas, et olukorras, kus tarbija ei tasu ettevõtjale soojuse eest ning ettevõtja on andnud tarbijale mõistliku aja võlgnevuste kõrvaldamiseks, peab ettevõtjale jääma võimalus kütmine lõpetada kuni võlgnevuste kõrvaldamiseni. “Vastupidine olukord riivaks ülemääraselt soojusettevõtja õigusi. Samuti pole 90päevane etteteatamisperiood ebamõistlikult lühike,” kirjutas õiguskantsler.

Loe pikemalt Põhjarannikust.