Me kirjeldasime selles vastuses ära need lahendused, mida praegused seadused ette näevad. Aga meie kirja põhisisu oli see, et igas piirkonnas need lahendused ei toimi ega vii olukorrani, kus inimesed, kes teenuste eest korralikult tasuvad, ei pea kannatama külma korterit ega kinnisvara väärtuse vähenemist. Sellepärast oli meie palve valitsusele ja riigikogule leida toimivad lahendused ka seal, kus kinnisvaral piisavat turuhinda ei ole, ja ilmselt tuleb mõelda sellele, mida teha korteritega, mille omanikud on kadunud teadmata suunas.

Eesmärk on, et süsteemselt ei tohiks selline olukord enam ühelgi talvel korduda. Ka kogu amortiseerunud korterelamute küsimus tuleb lõpuks ära lahendada.

Selle ütlesime samuti ära, et see pole lahendus, kui soojustootja peaks hakkama nende lootusetute võlgnikega kohut käima. See viib lihtsalt kütte hinna üles ja võlgnikke tuleb veel juurde või halvemal juhul läheb soojustootja pankrotti.

Kui soojustootjale ei saa panna seda kohustust tegelda korteriomanikest võlglastega individuaalselt, kuna see võib lõppeda soojustootja pankrotiga, siis praegusel juhul on pandud kohustused ühistutele, kes samuti võlglastega sageli toime ei tule, ja neilegi lõpeb, nagu nüüd näeme, asi sisuliselt pankrotiga. Miks on ühistu pankrot eelistatum soojustootja omast?

Ükski pankrot ei ole hea. Probleem on ju selles, et soojustootja klient on terve maja. Sellise ümberehituse puhul, kus iga korter oleks eraldiseisvalt küttesüsteemiga seotud ja saaks soojust korterite kaupa välja lülitada, oleksid kulud ebamõistlikult suured.

Aastaid tagasi, kui seadus pani ühel hetkel kogu vastutuse kaugkütte eest arveldamises ühistutele, olid just Kohtla-Järve ühistud need, kes protestisid ja hoiatasid, et olukord võib minna halvaks. Siis kaugkütjad ja seadusandja ainult naersid nende väidete üle. Nüüd on see käes.

Töörühm, kes meil selle küsimusega tegeles, vaatas probleemi üle tervikliku pilguga, et mida siin teha annab. Kusjuures me oleme väga kaugel sellest, et äriühingud ei peaks vastutama või lähtuma sotsiaalse õigusriigi põhimõttest, mille järgi on alati üksikisik nõrgemas positsioonis. Aga sellist toimivat lahendust, mis tagaks mõistliku hinnaga soojusvarustuse ja ausalt oma arveid tasuvate inimeste õiglase kohtlemise, ei saavuta võlgade nõudmise kohustuse soojusettevõttele panemisega.

Loe täispikka intervjuud Põhjarannikust.