Teede sõidetavus ja lumest läbipääsemine on aga kõikide ühine mure. Meie piirkonna kohta saab ütelda, et on olnud nii lund kui külma. Kohe päris talve moodi, aga seni mitte liiga hull, eriti kui võrrelda nn „Padaoru aastaga".

Ja ehkki talv (loe: lumi) ei tulnud valla jaoks ootamatult ning lume lükkajate masinad olid valmis, ei kihutatud siiski kohe esimeste lumesadude ajal sahkadega teedele. Kindlasti valmistas see paljudele meelehärmi ja tundus asjakohane olevat ka kedagi kiruda, olid sellel siiski omad põhjused. Esiteks see, et lumi tuli sulale maale ja kruusateede pind ei olnud külmunud. Kohe sahkadega peale tormates haakub ka hulk teel olevaid kive saha ette, mis nii lõpuks teede äärde maanduvad. Ja pole see ka masinate tervisele kõige parem. Kindlasti on oluline põhjus ka püüd optimeerida lume tõrjeks minevaid kulutusi. Talve alguses ei ole võimalik ette teada, kui palju kordi on tegelikkuses vaja teid lumetõrje masinatega läbi sõita ja mis see kevadeks kõik maksma läheb. Nii on meie vallavanem ja abivallavanem targu pigem konservatiivsemad ja alati valmis kõige hullemaks. Valla rahakott, teadagi, ei ole mitte põhjatu rahaauk.

Kõik eurod, mis talvel kokku hoitud, kasutatakse ära suvel teekatete remondiks, mille tulemus kindlasti meeldib nii masinatele kui ka sõitjatele. Ka on lähiajal vaja planeerida remonte valla hooldada olevatele teesildadele.

Kuna ligi pool talve on siiski veel ees, pole kohatu meelde tuletada, et lumetõrje teostajad on kirjas valla kodulehel. Suure mure korral on Guido Reimer ikka suutnud kõigile lahendused välja pakkuda.

Hea meel on tõdeda, et volikogu moodustatud temaatilised komisjonid on hoogsalt tööle hakanud. Tänan selle eest aktiivseid komisjonide esimehi, aga loomulikult ka kõiki liikmeid ja teisi kaasa lööjaid. On väga kasulik, et sellel korral on kaasa haaratud ka mitmeid inimesi, kes igapäevaselt toimetavad meie koduvallast väljaspool. Nii saame rohkem kasu ka teiste kogemusest ja väljastpoolt vaadates on mõnikord pilt hoopis selgem. Nii et jõudsalt edasi koduvalla elu paremal korraldamisel!

Kuna oleme suhteliselt väikese elanike arvuga omavalitsus, peame seda enam pingutama enda nähtavaks tegemiseks ja naabritega koos asjade ajamiseks. Oleme koos vallavanemaga käivitanud kohtumised naaberomavalitsuste juhtidega, et leida rohkem sellised valdkondi, kus ühiselt tegutsemisest kõigile rohkem kasu võiks tulla. Kunda ja Haljala valla juhtidega kohtumisel jäid sõelale eeskätt võimalused ühiselt koolituste korraldamiseks ning vajadus täpsustada sotsiaalvaldkonnas ühiseid tegevusi. Aseri valla juhtidega koorus ühishuviks mereäärse puhkeala planeerimine ja ehk ka ühisprojektide tegemine. Meie valla ootus neile, millega ka nõustuti, oli panustamine Viru-Nigula kalmistu olukorra parandamisse. Loodan, et ühiselt on võimalik leida täiendavaid vahendeid kunagise Viru-Nigula kihelkonna kalmistu tänapäevaseks haldamiseks.

Olen põllumehena harjunud, et külvata ja saaki koristada tuleb mitte kalendri järgi, vaid siis, kui selleks on õige aeg. Nii ei ole me praegu Viru-Nigula vallas kehtestanud volikogu esimehele kindlat kodanike vastuvõtu aega. Kui on küsimused ja teemad, millega peaksin kursis olema, saame kohtumisaja kokku leppida kas telefoni teel või e-kirja vahendusel olav.kreen@gmail.com