Sellest, kuidas mahla koguda, on Eesti rahvusarhiivis tallel mitmeid pärimusi. Meie pere on lähtunud kasemahla kogumise kohta käivatest soovitustest ja mugandanud neid enda soovide järgi: puurime puu tüvesse jämedama oherdiga umbes kolme sentimeetri sügavuse augu nii kõrgele, et kolmeliitrine purk parajalt tila alla mahub ja lööme õunapuust voolitud tila auku.

Vanal ajal joodi mahla värskelt või kääritatult. Viimase kohta leiab õpetusi nüüdselgi ajal. Uus mood on mahla külmutamine kilekottides või plastpudelites ja sulatatult tarvitamine.

Mahlas on rikkalikult kaaliumi, vähem kaltsiumi ja magneesiumi, veidi ka rauda, vaske ning C- ja PP-vitamiini.

Loe edasi Nädalalõpust.