Tallinna Ülikooliga (kuni 2005 TPedI) oli A. Telgmaa seotud ajavahemikul 1966-1997, läbides õppejõu ametiredeli kõrgeima astmeni - professorini ja kateedrijuhatajani. 1960. aastast töötas ta ENSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudis teadurina ja hiljem teadusdirektorina, jätkates samal ajal ka tundide andmist Keila Keskkoolis. Teaduskraad (tänapäeval PhD) matemaatika õpetamise metoodika alal omistati talle 1966. a. Tõsiseid teadusartikleid on ilmunud ligemale 40.

Aksel Telgmaa on teinud tohutu töö eestikeelsete matemaatikaõpikute kirjutamisel. Tänane juubilar kirjutab: "Miks on vaja oma õpikuid? Meie seisukoht on olnud, et õpik ei ole pelgalt üks raamat, mille abil saab õppida mingit ainet. Tuleb arvestada, et õppekirjandust tuleb vaadata omaette žanrina, mille viljelemine peaks kuuluma iga tsiviliseeritud rahvuskultuuri juurde ja mille kaudu areneb ja täieneb ühiskonna pedagoogiline mõte. Võõrkeelest tõlgitud õpik ei ole sama, mis õpilase emakeeles kirjutatud õpik." Mitmekümne aasta jooksul on A. Telgmaa (kaasautoritega) kirjutanud valdava osa Eesti põhikooli 4.-9. klasside matemaatikaõpikutest.

1987. aastal võitis ta kaasautorluses E. Nurgaga üleliidulise 5.-6. klasside matemaatikaõpikute konkursi. Õpikut on tõlgitud mitmetesse keeltesse, mh ka inglise keelde ühes USA ülikoolis.

Aksel Telgmaa meenutab:

"Õpingud TPedIs lõpetasin 1956.a ja siirdusin tööle Keila Keskkooli, kus algas keskkooli vanemate klasside füüsika- ja matemaatikaõpetajana päris koolielu. Kohe tuli hakata klasssijuhatajatööd tegema 9. klassiga. Esimene suurem ettevõtmine oli mitte koolitöö, vaid kolhoositöö, mis sel ajal oli iga aasta sügisel juba traditsiooniks kujunenud. Paralleelselt päevakooliga andsin õhtuti tunde ka Keila Töölisnoorte Keskkoolis. Ei mäleta, et aine õpetamisega oleks erilisi probleeme olnud, tundsin end üsna kindlalt nii aine valdamise kui metoodika mõttes. Ka inspektorid jäid rahule. /.../ Probleeme oli kasvatustööga, eriti selle ideoloogilise poolega. Ettevalmistamist vajasid iganädalased klassijuhatajatunnid, komsomolitöö, eriti veel siis, kui klassis ei ole ega ka ilmselt ei tule ühtegi (tegelikult nii jäigi) komnoort. Probleemiks oli õpilaste käitumine ja üldine välimus (soengud, riietus, sõrmuste ja muude ehete kandmine). Klassijuhatajad

pidid käima linna avalikel pidudel oma õpilasi „püüdmas", sest sellistel pidudel käimine oli „raske kuritegu". Sain kooli direktori käskkirjaga ka oma esimese ja viimase karistuse, kui minu klassi õpilased osalesid ja aitasid kaasa õpilaste streigi organiseerimisel, sest nende arvates ei võtnud kooli juhtkond ette küllaldasi meetmeid sel ajal leviva lastehalvatustõve tõkestamiseks. Suur pahandus tekkis ka siis, kui õpilased tulid jõululaupäeval kooli ja panid kuuseoksad oma koolilaudadele."

Kompileerinud Andi Kivinukk, Tallinna Ülikooli matemaatikaosakonna juhataja, professor, Keila Keskkooli 9. lennu vilistlane

___________________________________________

Aksel Telgmaa sündis Padisel 10. veebruaril 1932.

1956-1966 oli ta Keila Keskkoolis õpetaja.

1960-1966

töötas Aksel Telgmaa ENSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi teaduri ja hiljem teadusdirektorina, andes selle kõrvalt ka tunde Keilas.

1966-1997

töötas Tallinna Pedagoogilises Instituudis (praegu Tallinna Ülikool) läbides õppejõu ametiredeli kõrgeima astmeni - professorini ja kateedrijuhatajani.

1997

pälvis teenekas õpetaja esimesena Keila linna kultuuripreemia.

1998

autasustati Aksel Telgmaad Valgetähe V klassi ordeniga

2002

pälvis ta Tallinna Pedagoogilise Ülikooli teenetemärgi. Aksel Telgmaa oli Keila Sõpruslinnade Seltsi president 2001 veebr - 2004 veebr.

Tema abikaasa Liivia Telgmaa on kauaaegne Keila koolide õpetaja, neil on tütar ja kaks tütrepoega.
______________________________________________
Õnnitlused juubilarile

Oma õpetajatööd alustas Aksel Keila Keskkoolis. Noor sarmikas õpetaja oskas oma aine kõigile arusaadavaks ja huvitavaks teha, nii et raskest matemaatikast sai mõnelegi lemmikaine. Aksel oli tore sõbralik kolleeg, lõi kaasa kõigis ühistes ettevõtmistes ja oli hinnatud partner tantsupõrandal. (Lõpuklassi tüdrukud olid kadedad, kui Aksel meiega tantsis.). Energilisest noormehest on saanud kaua elanud härrasmees. Täna soovin Sulle tujuküllast juubelikära, südamesse soojust ja silmisse sära!

Luule Rehemaa, kolleeg Keila Keskkoolist

Aksel Telgmaa meenub õpetajana, kes kunagi häält ei kõrgendanud. Minu arvates oskas ta nurgelise - siitmaalt siiani - matemaatika teha pehmeks, ilusaks ja ümmarguseks. Soovin õpetajale ikka head tervist, jätkuvat elurõõmu ja õnne.

Tiit Tarve, Keila Keskkooli 7. lennu vilistlane

Tema õpetatud matemaatika oli hästi arusaadav ja klassijuhatajana oli ta lugupeetud. Aksel Telgmaad kiitsid ka need, kellele matemaatika ei olnud lemmikaineks. Meie kooliaegsele lugupidamisele on ju hiljem kinnitust tulnud lausa Ameerikast, kus üks tema matemaatikaõpik tõlgiti ja kasutusele võeti. Omalt poolt soovin palju õnne ja tugevat tervist.

Heino Salandi, Keila Keskkooli 6. lennu vilistlane

Hea Aksel, täna on Sinu tähtpäev. Õnnitleme kogu südamest oma seltsi ekspresidenti, head seltsikaaslast ja alati aktiivset kaasalööjat. Aksel on olnud meie seltsi pikaajaline president, just tema juhtimise ajal kujunesid tihedad sidemed Keila linnal ja seltsil sõpruslinnaga Saksamaal Barsbüttelis. Aksel on tuntud ja teatud mees Saksamaal; ka täna ühinevad meie õnnitlustega saksa sõbrad. Tore on Liivia ja Aksli kirjavahetus mitmete perede ja kaaslastega, iga tähtpäev ja püha on vastastikku meeles peetud. Märkimisväärne oli ja on Aksli täpsus ja kohusetundlikkus seltsi asjaajamises, tema ja Liivia põhjalikkus kroonika ja protokollide koostamisel. Aitäh selle aastaid väldanud töö eest! Soovime Sulle head tervist ja reibast meelt.

Keila Sõpruslinnade Selts

Õpetajate Õpetaja, armastav abikaasa, isa ja vanaisa, võrratu kolleeg, abivalmis heatahtlik sõber - nii me Sind tunneme ja teame. Kuldset vanaduspõlve Sulle!

Soovivad Juta ja Heinrich Nurmik

Õnnitlen sajakordselt!

Leili Puu, perekonnasõber

Olen oma vennast enam kui 13 aastat noorem, mistõttu ühisest lapsepõlvest ei saa rääkida. Küll aga tagantjärele tunnistan ja imestan, et hiljutistele sõja- ja sõjajärgsetele aastatele vaatamata suutis ta omandada kõrghariduse ja seda jätkata aspirantuuris, kaitstes lõpptulemusena doktorikraadi. Sestap on saanud tema elutööks matemaatika ning seda seinast seina ja seejuures ka must valgel. Tema õpikud on leidnud tunnustust ka kaugel väljaspool Eestit, sealhulgas endises Nõukogude Liidus ja USA-s. On rõõm nentida, et erinevalt vast paljudest tema staatusega isiksustest on ta realist ja veendunud, et elus tuleb hakkama saada ka töödega, mis kõrgkooli auditooriumisse ja n-ö kirjutuslauale ei mahu: varases nooruses rasked talutööd, metsaraie ja arvestataval tasemel ehitustegevus. Seda pole sugugi vähe, mille üle võib minu suur vend Aksel täna, oma 80. juubelil rõõmu tunda ja julgelt peeglisse vaadata. Suur eeskuju - ei midagi vähemat! Kuhjaga tervist, jõudu ja õnne veel paljudeks aastateks!

Vend Ülo