Õpiti langetama ohtlikke puid
Selgituseks, et ohtlikud mitte otseselt inimesele, vaid nende kasvukoht on selline, kus langetamine võib olla ohtlik teistele objektidele. Näiteks metsas raielangil elektriliini ääres, asulates majade kõrval või kalmistutel. Näiteid võiks tuua ilmselt veelgi, erinevates kohtades on ka ohtlikkuse tase erinev. Kõige sagedamini puutuvad metsaomanikud kindlasti kokku puudega, mis kasvavad nende kinnistut läbiva elektriliini ääres. Need puud jäävad enamasti püsti, kuna neid ei julgeta langetada, sest kahju võib olla suurem kui kasu. Kui aga mõni puu jääb üksikuna metsaraie ajal liini äärde püsti, võib hiljem tuul ta ikka elektritraatide peale lükata ja mõne küla elektrita jätta.
Koolitajaks oli Luua Metsanduskooli arboristide õpetaja Kaido Saar. Koolituse kohaks oli seekord siinkirjutaja Väljaotsa talu mets. Objektiks sai valitud metsa ja elamukrundi piiril kasvav mitmeharuline saar. Langetada tuli nii, et see ei lõhuks aeda ega istutatud puid. Alguses sai tutvutud erinevate vahenditega, mida arboristid kasutavad. Mitmed töövahendeid, näiteks köied, plokid ja karabiinid on nagu mägironijatel, kuid enamik töövahendid on ikka spetsiaalselt arboristidele mõeldud. Ühed huvipakkuvamad olid “kassid”, millega puu otsa ronitakse. Kindlasti ka “ragulka”, abivahend, millega lastakse puuharu vahele väike kotike niidiga, millega siis hiljem abiköis üles tõmmatakse. Koosviibijate seast kostis kohe mitmeid küsimusi, et palju selline varustus ka maksab jne. Rahast ei hakka siinkohal rääkima, maksumuseks on üsna korralik summa, aga tehes seda tööd, on esmajärjekorras kaalul ikkagi inimelu, millel pole hinda. Kõlas arvamusi, et seda tööd saab teha odavamalt, kui kasutada redelit ja köit. Valik on teie, ütleb spetsialist, aga turvalisus eelkõige. Samuti on võimalik teha töid ka autotõstukiga, aga nendega igale poole ei pääse. Ettevalmistava jutuajamise lõpetuseks tõdeti, et kõik variandid on võimalikud, aga riskid tuleb enne tööde alustamist ära hinnata ja seejärel valida sobiv variant.
Päeva teine osa oli muidugi puu langetamine. Kuna saar oli mitme haruline ja erinevas suunas kaldu, otsustati langetada kõik harud eraldi. Esmalt kasutati ragulkat. Valiti välja sobiv puuharu, kuhu sihtida ja selle proovimise esmaõigus jäeti allakirjutanule. Sellega sai ta eeskujulikult hakkama, korduslasku ei olnud vaja. Järgnev oli kõik Kaido Saare teha, köite vedamisega ja plokkide paigaldamisega abistasid teda koolitusest osavõtjad. Siinkohal olgu öeldud, et arborist ei tegutse kunagi üksi. Kassidega puu otsa roninud, järgnes puuharude maha saagimine. Osa sai saetud tavalisel viisil, sälk ette ja töö nagu metsas ikka. Mõne haru mahavõtmine oli aga veidi keerukam, sest nad kasvasid kaldu aia poole. Nende langetamiseks kasutati plokke ja köisi, mille abil jäeti nad pärast mahasaagimist rippesse ning lasti hiljem ettevaatlikult alla. Lõpuks said kõik puuharud maha võetud, ilma et oleks kahjustatud aeda ja istutatud noori kuuski, mis oligi objekti valikul seatud eesmärk.
Päeva lõpetuseks ootas kõiki Väljaotsa talu perenaise keedetud maitsev supp. Kokkuvõtteid tehti juba söögilauas. Ohtlikke puid oli langetanud nii mõnigi osaleja, aga ikka redeli ja köiega. Sellist tööstiili nägi enamik esmakordselt ja tõdeti, et nii on ohutum, aga muidugi ka kallim. Osavõtjatele pakkus ikka huvi, et mis siis on sellise töö hind. Kaido Saar ütles, et laias laastus võib ühe puu langetamise maksumus olla 500-10 000 krooni, aga on olnud ka kallimaid töid. Oleneb kõik töö keerukusest, objekti asukohast, puude kõrgusest, harude arvust jne. Olgu veel öeldud, et arboristid mitte ainult ei langeta ohtlikke puid, vaid tegelevad ka haigete puude “raviga”, st võetakse maha näiteks mädanikuga või kuivanud puuharusid. Ikka selleks, et pikendada puu eluiga. Näiteks Inglismaal, kus asub palju vanu mõisaparke ja ka mujal vanas maailmas, on see amet väga levinud. Kes nüüd ameti vastu veidi rohkem hakkas huvi tundma, peab pöörduma Luua Metsanduskooli Kaido Saare poole.
