Õpitoas räägiti Aafrikast
Pole lihtne Andrese tegevust lühidalt kokku võtta. Eksootilisse keskkonda sattumine seadis juba iseenesest ette töö iseloomu ja kohustused. Peamine valdkond, millega tulevane magister tegeles oli ikka loodus, loomariik ja selle uurimine. Herbaariumide koostamine, taimestiku uurimine, putukate, liblikate ja väikeloomade elu tundmaõppimine ja nendest kollektsioonide moodustamine - need olid põhitegevused, millega tegelemine võttis põhilise ajast. Laialt on levinud ka sealne nn putukate turism, - prepareeritud või muul viisil säilitatud putukad, liblikad jt viiakse Prantsusmaale teadusliku töö vajadusteks.
Prantsuse Guajaanas Kourous asub ka Euroopa Kosmoseagentuuri kosmosekeskus, kust lennutatakse satelliite ja kosmoserakette.
See ekvaatoril asuv maa-ala on rikas ka eriliste maavarade poolest: seal leidub maapõues boksiiti (alumiiniumimaak), kinaveri (peamine elavhõbedamaak), kaoliini (valgesavi ehk portselansavi) jt.
Loomulikult tuli Eesti mehel kokku puutuda ka kohaliku rahvaga ning sealsete töölistega. Väga palju oli ametis sisserännanuid teistest, peamiselt naaberriikidest - Surinamist, Haiitilt, Brasiiliast jm.
Aastaringselt soe kliima ning loodusliku toidu (puuviljad) rohkus on teinud sealse elamise kohalikule rahvale muretuks. Sotsiaaltoetused kuus (1200 €) ei sunnigi inimesi tööd tegema.
Omaette peatüki lektori jutust moodustasid lood sealsest loomariigist, mis oma eripära ja rohkusega on üllatavalt kirju ning ühele põhjamaisele inimesele täis eksootikat.
Andres Urbase hobiks oligi liblikate püüdmine liblikavõrguga ning nende kollektsioneerimine. Neid oli võimalik karpidesse välja panduna näha ka kuulajatel. Juttu oli ka maailma suurimatest vesikilpkonnadest, boamadudest, skorpionidest jt soojamaa loomadest.
Isegi jõulud ei jäänud tähistamata: kaubanduskeskuse ette oli üles seatud kõrge tehiskuusk, mis pidigi jõulutunde inimestes tekitama.
