Õppe- ja kasvatustöö korraldamisel võtab kool aluseks kehtivad seadused, õpilaste vajadused ja teiste huvigruppide ootused ning õppe- ja kasvatustöö eesmärgid.

Uus õppekava rakendus meie kooli 1., 4. ja 7. klassis. Õppetöö toimub õppekava nõuetele vastavate materjalide põhjal ning tagatud on vähemalt riiklikus õppekavas nõutu. I-III kooliastme tunnijaotusplaanis on kohustuslike õppeainete kõrvale sellel õppeaastal jäänud vanad ja lisandunud mõned uued kooli omapära ja piirkondlikku eripära ning õpilaste vajadusi arvestavad valikõppeained. Neid pisut tutvustangi.

Et aidata õpilasel teadvustada kultuuri järjepidevust ning märgata ja kogeda pärimuskultuuri erinevaid ilminguid tänapäeval, on 2., 5. ja 7. klassi tunniplaanis pärimusõpetuse tund (õp M. Vabarna). Aine on õpilasele toeks noorte sidumisel esivanemate keele ja kultuuriga ning aitab kaasa setu vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele-laiendamisele. Kooli vaimsuse tähtsustamine ning traditsioonidele toetumine aitab kujundada hoolivust ning lugupidamist nii iseenda, pere kui kogukonna vastu. Veel on õpilaste loovuse arenda-miseks ja mõtete kogumiseks-suunamiseks III kooliastmes peatselt kõiki õpilasi ees ootava loovtöö edukaks koostamiseks 6. klassi tunniplaani lisatud pärimuskultuuri, muusika, ajaloo, kirjanduse ja sõnakunstiga läbipõimunud loovust arendav koolitund (õp K. Priks).

Uuenenud õppekava näeb ette erinevate õppeainete tihedat sidusust, lõimitust. Nii on 5. klassi tunniplaanis olev rütmika (õp J. Teervalt) ja 3. klassi tunniplaanis olev tantsuõpetuse tund (õp M. Kull) ellu kutsutud just õpilaste tervise edendamiseks ning neile täiendavate liikumisvõimaluste ja -oskuste pakkumiseks lõimides peamiselt just muusikaõpetuse ja kehalise kasvatuse.

Soodustades õpilase kujunemist ettevõtlikuks isiksuseks, on igas põhikooliastmes (1., 5. ja 8. klassis) ka majandusõpetuse tund. Nooremate õpilaste hulgas arvuti ning interneti kasutamise oskuse täiendamiseks ja õpilaste paremaks ettevalmistamiseks aineõppes hädavajalikuks ning III kooliastmes võimalikuks kohustusliku loovtöö oskuslikuks vormistamiseks, on 3., 4. ja 5. klassi tunniplaanis sellest õppeaastast arvutiõpetuse tund (õp T. Kadarpik), kus osalevad kõik antud klasside õpilased.

Õpetajatöö põhiülesandeks on aidata põhikooli õpilasel selgusele jõuda tema huvides ja võimetes, pakkuda igale õpilasele võimalusi tema teadmiste, oskuste ja huvide arendamiseks ning tagada tema valmisolek õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel - st pedagoogiline kaader suunab ja toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks. Jah, koolil on õpilase elus suur roll, kuid unustada ei tohi ka seda, et teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arenemine toimub ka kodu ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena.

Kuna uuele õppekavale üleminek polnud gümnaasiumiastmes veel kohustuslik, siis võtsime aega atra seada. Kohustuslike õppesuundade väljatöötamisprotsess on käimas ja liigub sammhaaval edasi. Meie valikud saavad kindlama vormi ehk talve lõpuks. Seni tuleb tegutseda võimalusi ja olukorda arvestavalt. Asjaolu, et gümnaasiumiaste täienes sellel sügisel vaid kuue „rebasega", teeb nukraks. Vaatamata sellele õppetöö toimub. Rahaliste vahendite nappus on sundinud kahandama nii kohustuslike kursuste hulka (tagatud on siiski riiklik miinimum, 4-5 aines rohkemgi), kui üle vaatama valikainete osa. Gümnaasiumiastme tunniplaani on jäänud või II poolaastal veel lisandumas enamus varemgi pakutud valikkursustest. Uute gümnasistide vabaks valikuks on jäänud kolmanda võõrkeele õppimine ning nad on koos 11. klassiga teinud oma valiku pärimusmuusika (õp K. Priks) ja informaatika (õp T. Kadarpik) kursuse osas. 10. klass teeb läbi veel psühholoogia (õp A. Jõgela), pärimuskultuuri (õp I. Hoidmets) ja praktilise ettevõtlusõpetuse kursuse ning planeeritud on nende osalemine koos 11. klassiga ka I poolaastal toimuval autoõpetuse kursusel. 11. klassi tunniplaanis on jätkuvalt kohustuslik saksa keel (õp S. Vao) ja uurimistöö alused (õp I. Hoidmets) ja 12. klass saab kolmanda võõrkeele kõrval eesti keele riigieksamiks ettevalmistavat tekstiõpetuse kursust (õp I. Hoidmets). Majandusõpetuse kursus jääb nii 11. kui 12. klassis teise poolaastasse.

Kooli poolt pakutav õppekeskkond on igas vanuses õpilastele arendav ja turvaline ning õppe- ja kasvatusprotsess süsteemne, terviklik ning loodetavasti ka mitmekesiseid õpikogemusi pakkuv.
128 õpilasega tegeleb I poolaastal 23 õpetajat. Poiste kehalise kasvatuse õpetajana on kooli kollektiiviga liitunud Alar Assor ning muusikakooli kõrvalt on paari tunni andmiseks nõusoleku andnud Kristjan Priks. Kõik ülejäänud pedagoogid on õpilastele ja vanematele tuttavad.
Loodetavasti tunnevad 1. septembril oma kooliteed alustanud neli 1. klassi juntsut selle ja järgneva 11 aasta igal koolipäeval, et hommikune koolitee Värska Gümnaasiumisse on samavõrd hea ja tore, kui hilisem kodutee. Edu teile!

Kooliga juba harjunutele paneks südamele, et õpilane ise peaks üha rohkem olema oma õpihuvi hoidja ning õppimise eesmärgistaja, juhtija ja analüüsija. Ära võta õppimist kui kohustust vaid eluviisi, naudingut.

Ja õpetajad - kui vahel ongi hinges kahtlus ja kõhklus tuleviku ees, siis pole hullu - see pidavat olema tarkuse märk. Me saame hakkama!

Kogu koolipere, lapsevanemad ja vallarahvas - tähtsustame ja näitame sellelgi õppeaastal veel tõhusamalt OMA kooli olemise-eksisteerimise kunsti. Meeldivat koostööd!