Ühingusse kuulub pooltuhat liiget ja iga päev võtab maja vastu sadakond külastajat. Kogu keskuse tegevus põhineb heategevusel ja vabatahtlikkusel. Selle tagavad tegusad toimkonnad, mille liikmed täidavad meelepärast ülesannet. Lisaks tegutseb 40 huvirühma. Siin majas osutavad abi eakaaslastest nõustajad: juristid, psühholoogid, meditsiinitöötajad. Ka see on vabatahtlik tegevus.

Ühenduse liikmed otsivad ühistegevusest huvitatud eakaaslasi, kes tahavad kaasa lüüa huviringides, osaleda kontsertidel ja pidudel ning lihtsalt koos lõbusalt aega veeta. Eakate kõige suurem vaenlane on üksindus ja just selle vastu VENÜ võitlebki.

VENÜ neli põhilist töövaldkonda on sotsiaaltöö; nõustamine; arendustegevus; teenistused ja huvitegevus. Ühingul on ka oma külalistemaja - Poska villa.

Ümarlauast osa võtnud toimkondade esindajad rääkisid oma töödest-tegemistest. Jagasime omavahel kogemusi. "Koolitunnid" lõpetasime kohvilauas, kus oli põhjust kiita linlaste soolast kringlit ning meie Eva Valtu poolt valmistatud torti.

Õppepäeva kokkuvõtteks võisime nentida, et VENÜs on ühendatud andmis- ja saamisrõõm, tegutsemislust ja elujanu, eneseteostus ja üksteise toetamine.

Õppepäeva korraldajaks oli meie seltsingu juht Helle-Maie Nurm, kes ei täitnud päeva ainult õppimisega, vaid kavandas teisigi huvitavaid käike.

Pealinna jõudes oli esimene käik Eesti Sõjamuuseumi - kindral Laidoneri muuseumi. Seal oli suur rõõm kohtuda Vigala valla Leevre külast pärit giidi Siimuga. Noormees tutvustas muuseumi väljapanekuid põhjalikult ja seal oleks kulunud terve päev, et kõiki eksponaate uurida. Sinna tuleks kindlasti tagasi minna.

Päeva viimaseks üllatuseks oli Jaan Poska muuseumi külastamine. Muuseumimajas oli remont äsja lõppenud. Jäi mulje, et just meie grupil oli esimesena võimalus värskelt värvitud maja külastada.

Meie giidiks oli professor Peeter Järvelaid, kes tutvustas põhjalikult Jaan Poska elulugu. Meelde jäi, et J. Poska oli lõpetanud Tartu Ülikooli juristina. Ta oli esimene eestlasest advokaat, kes oskas oma nime tuntuks teha. Poska oli Tallinna linnapea ja temast sai Eesti riigitegelane. Poska oli Nõukogude Venemaaga peetud läbirääkimistel Eesti delegatsiooni juhiks ja saavutas 1920. aastal Tartu rahule allakirjutamise. Poska suri 54- aastaselt.

Koolituspäeva oli Helle-Maie Nurm korraldanud imehästi. Meie senine teadmistepagas sai tubli täienduse. Kogu grupi poolt temale kiitus ja tänu! Suur aitäh vallavalitsusele