Õppereis andis mõtteid ja ideid koduaia kujundamiseks
Tänavune keskkonnaalane õppereis Järva- ja Harjumaal toimus augustikuu teisel neljapäeval. Külastasime Roogoja, Sadevälja ja Raba talu, Mäepere jäätmejaama ja Haide aiandit. Huvi selliste sõitude vastu näitab, et enne ärasõitu ei tarvitse üle kontrollida nimekirja: kõik kohad bussis on hõivatud.
Roogoja talus Kosel on Aili ja Uno Kivistik aiapidajaid aastaid paelunud ilusates värvitoonides maailmaga. Aias on elulõngu 350 sorti, millest 150 nende endi aretatud. Uskumatu, kui pole oma silmaga näinud ja mööda elulõngadega ääristatud alleed aeda sisenenud. Nägime, et elulõng ei pea ilmtingimata maja seina ääres kasvama, nagu harjutud. Muruplatsidele istutatud elulõngade toestused olid erinevad, alates postidest, millega saab reguleerida taime kõrgust ja lõpetades auväravatega. Taime asukoha valikul tuleb arvestada, mida üks või teine vajab. Kes armastab varju, kes kasvab mööda maad. Olgu öeldud, et Roogoja talus on peale elulõngade ja muude lillede ka 150 sorti viinamarju.
Sadevälja talu pere võttis meid vastu nagu oodatud kalleid külalisi sõbraliku tervituse ja naeratusega. Et oli kätte jõudnud lõuna, istus, kes kuhu sai, või kuulas seistes pereproua Jana juttu, nosides kaasavõetud võileiba ja rüübates kõrvale lahkete vastuvõtjate pakutud kohvi või teed.
Saime teada, kuidas pere 2007. aastal hakkas renoveerima 100 aastat vana lagunema kippuvat maja ja korrastama räämas aeda. Tubli töö ja vaevaga on nad imeilusa kodu kujundanud. Aastatega tehtud töö on leidnud väärilise tunnustuse: Sadevälja talu tunnistati tänavu Harjumaa kauneimaks maakoduks. Aed on täis kauneid lilli, jões õitsevad vesiroosid. Jõeäärsest saunast saab hüpata karastavasse vette, üle nägusa kivisilla pääseb teisel kaldal olevasse grillkotta.
Terje Luige Raba talu Raplamaal rõõmustas lillede rohkusega. Neid jätkus kõikjale - korvidesse, peenardesse, kuivjõe ja oja kaldale. Silma torkas maakivide küllus ja nende oskuslik ärakasutamine aia kujundamisel.
Et Terje moto on: „Kus jõge pole, tuleb see süvendada", kaevas ta kraavi, kattis selle kaldad väikeste maakividega, rajades nõnda kuivjõe, mida ääristavad kõikvõimalikud lilled. Eriti palju oli õitsvaid liiliaid. Imekauneid roose jätkus kõikjale, nii muru sisse kui oja kaldale. Kui Roogoja talus oli maailma rikkalikum elulõngade kollektsioon, siis Terje uhkustas pikima, neljameetrise taimega.
Reis jätkus Mäepere jäätmejaama külastusega Rapla vallas Ülejõel. Jaam töötab 2003. aastast ja teenindab kuut omavalitsust. Sorteeritud jäätmed võetakse vastu tasuta, sorteerimata jäätmete äraandmisel tuleb maksta.
Oma aia kujundamiseks uusi mõtteid ja ideid andnud õppereis lõppes Kaereperes Haida puukoolis. Tuli välja, et siit sai alguse kuivjõe idee, mida rakendas Terje Luik oma talus. Puukool pakkus müügiks erinevaid istikuid, sealhulgas imeilusaid kaktusi, mida oli lausa 400 sorti. Tänusõnad kauni ürituse korraldajatele, Inger Urvale ja giidile, ning loomulikult Saue Linnavalitsusele.
