Õppimine tegutsemise ja kogemuse kaudu: õhin õppijatele ja rõõm õpetajale

Võrumaa Kutsehariduskeskuse ärijuhtimise õppekavas on I kursusel auditoorse õppetöö mahukaimaks õppeaineks „Turundus" (6 EAP). Käesoleval õppeaastal pakuti üliõpilastele võimalust omandada valdkondlikke teadmisi ja oskusi praktilise tegevuse kaudu. Hakatuseks andis õpetaja vaid vihje: võiks toota ja müüa VKHK õppijatele ja töötajatele saiakesi.

Sellest piisas, et käivituks turundusteadmiste omandamine praktilise tegevuse kaudu. Moodustati kümnest üliõpilasest koosnev projektimeeskond ja valiti projektijuht. Koos planeeriti kõik projekti etapid ja jagati ülesanded, määratleti sihtturg ja selle vajadused ning soovid, valiti toode ning fikseeriti sortiment. Tegeleti tootearenduse ja nõudluse prognoosimisega, kujundati hinda ning teostati edustust. Lahendati personali- ja jaotusküsimusi ning viidi läbi erinevaid analüüse. Lõpetuseks koostati aruanne (33 lehekülge) ning seda esitles projektijuht.

 Järgnevalt mõned valitud arvud teostatu sisust:

    Küpsetiste tootmine ja müük viidi läbi kahel tööpäeval (20.veebruaril ja 26.märtsil)

    Küpsetustööd alustati sama päeva hommikul kell 5.00;

    Kokku toodeti 1 171 küpsetist, millest õnnestus müüa 1 093;

    Projekti kogukulu oli 260,11€ ning käive 350,21€;

    Üliõpilaste projektiga rahulolu keskmine hinnang kümne palli süsteemis oli 7.

Lisaks püüti teada saada, mida arvavad asjast üliõpilased ja paluti vastata kolmele avatud küsimusele:   

1. Millest tekkis õhin?

Gerli Pähn (kogemused projektijuhtimise valdkonnas).
„Kasumiaruande koostamisest ja saiakeste heast maitsest: saiakesed kukkusid hästi välja."

Ivo Vals (kogemused eduka õpilasfirma juhtimises), Kvelle Kiis ja Jaanus Jallai
„Saab midagi konkreetset teha. Head tulemused motiveerivad.  Kõik oli huvitav. Sai midagi oma kätega teha, positiivne tagaside klientidelt."

Terje Otsatalu (kogemustega tegevjuht).
„Koostöö oli hea, meeskonnatöö oli SUPER. Isegi nalja sai: töö ja vile koos."

Kerlit Kehman
„Sai  praktikas rakendada teooriat, teadmata olulisel määral teooriat."

2. Kui võrrelda tavapärast auditoorset õppetööd ja tegevust projekti raames, siis millised on hinnangud?

Gerli
„Teooriast  arusaamine on lihtsam."

Ivo, Kvelle ja Jaanus
„Motiveeriv on teha ära seda, mille tulemus on silmaga nähtav ja käega katsutav. Saab kinnistada teoreetilisi teadmisi läbi praktilise tegevuse."

Terje
„Saab loovalt tegutseda: eriti küpsetamise juures."

Kerlit
„Projekti raames vastutus suurem, kui tavapäraste õppeülesannete täitmisel."   

3. Mida soovitate  iseendale ja teistele õpperühmadele,  kes midagi samalaadset tulevikus teostavad?

Gerli
„Soovitus: varakult asuda planeerima. Projekti juht peab leidma motiivid, mis panevad meeskonnaliikmed tööle.  Uurige järele, kuidas viinerid ei läheks viineripirukates lõhki."

Ivo, Kvelle ja Jaanus
„Kui pakutakse midagi söödavat, siis tuleb tuvastada, millal on tehnomajas kõige rohkem „näljaseid" noormehi. Julget pealehakkamist ja indu."

Terje
„Soovitus eestvedajatele ja osalistele: kindlasti tasub proovida, saab tunde kätte ühistegevuse võlust."

Kerlit
„Vaadake Youtube'st järgi, kuidas teha pärmitainast. Soovitan kasutada taolist praktilist  projektipõhist õppetöövormi kõikides õppekavades."

Õpetaja oli projektis nõustava partneri ja mingil määral hindaja rollis. Tuleb tunnistada, et üliõpilased ei lasknud end eriti segada ning õppeülesanne sai nii-öelda topelt täidetud. Arvestuse saamiseks piisas vaid ühest müügipäevast ning aruande sisu- ja struktuurinõuded puudusid.