"Siinkandis, Jõelähtmel, tuli enne lumi maha, siis kohe külm. Nii et pakane taliviljaorast kahjustama ei pääsenud," kõneleb Märt Riisberg viljapõldu takseerides. Taliodra oras on väga ilus, ei paista kuskil ei külmakahjustusi ega haiguslaike. Oraste pealt võiks ennustada head saagiaastat.

"Mõned nädalad on ju kalendritalve veel ees, ei tea, mis kõik juhtuda võib," arvab põllumees. "Ja oraste pealt ikka salve minevat saaki ennustada ei maksa. Aga kõik eeldused on olemas, et hea saak saaks kasvada," kinnitab Märt Riisberg.

ASil Aatmaa on Maardu järve taga põllumaad 300 hektari ringis, sellest 100 hektarit on teravilja ja rapsi, ülejäänud on heinamaa. Sidusettevõtetega, osaühingute Haljava ja Naerisega, kokku on Aatmaal maad aga üle 1000 hektari, Pirita jõest ehk linna piiri tagant Jägala jõeni välja. Möödunud kahe aasta saagikus neil põldudel on olnud 5 tonni ringis, mis on parem Eesti keskmisest. Selle numbrini loodetakse jõuda ka tänavu.

Aatmaa Koplimetsa farmis lüpsiroboteid pole. Toimib natuke vanamoodsam platsilüps. Ometigi ei kurda firma juht tööjõupuuduse üle. Ka mitte kaadri voolavuse üle, stabiilselt töötab seal 15-16 inimest.

"Poolteist aastat tagasi läks üks lüpsja küll Soome, aga saime kohe uue, kogenud inimese farmist, kus robotid lüpsjate töö ära võtsid," kõneleb mees.

Ettevõtte juht Märt Riisberg ise käib Maardu mõisa taha tööle Tartust. Talvel rongiga, suvel autoga.

"Nii on kujunenud küll," kinnitab ta. "Seitse aastat tagasi sai see ettevõte omandatud, siin põllumajandusega tõsiselt tegelema hakatud. Pole olnudki aega oma elamise peale mõelda. Ja ega ma päris iga päev käi, eks ööbimiskoht on ikka ka siin olemas. Pealegi on ju rongisõit tänapäeval mugavaks tehtud, saab sõiteski tööd teha," kinnitab Märt Riisberg.

Loe pikemalt Harju Elust.