Oskar Nõmmela 120: oodatakse O. Nõmmela elu ja tegemisi kajastavaid mälestusi

Reedel, 22.märtsil 2013 tähistati Alansil Pitka memoriaalis ja Habaja külakeskuses omaaegse Kaitseliidu Triigi kompanii pealiku ning Äksi ja Alansi kandi seltsielu eestvedaja Oskar Nõmmela 120. sünniaastapäeva. 28.(mõnedel andmetel 27.) märtsil 1893 sündinud Oskar Nõmmela (sünd. Reinson) oli Alansi küla Jaagu talu perepoeg.

1916.a asus ta pärast Hugo Treffneri eragümnaasiumi lõpetamist õppima Tartu ülikooli. Sama aasta sügisel sattus ta tol ajal tavaks olnud liisuvõtmise kaudu Vene tsaari väeteenistusse. Oma memuaarides kirjeldab Nõmmela üksikasjaliselt, kuidas üks 23-aastane noormees asus rongiga pikale teekonnale, kuidas peatuti Moskvas, vaadati Kremlit ja kirikuid, söödeti hernestega tuvisid, kuidas jätkati teekonda Tbilisi lipnike akadeemiasse. Rongisõit oli pikk ja peatusi tehti palju. Beslani raudteejaamast jäi meelde ajaviiteks rahvuslikke tantse vihtuvad temperamentsed mägede pojad, Bakuus Kaspia mere ääres põnevad teokarbid. Nõmmela mälestused junkruajast annavad põneva pilgu tsaari ohvitserikultuuri - sõjakunsti õpingute kõrval pöörati palju tähelepanu kultuurisündmustele, korraldati deklamatsiooniõhtud jmt. Samaaegselt 1917.a revolutsiooniga jõudsid ohvitseriõpingud lõpuni. Jälle oli aeg liisku tõmmata, et määrata edasise teenistuse koht. Nõmmelale sattus Kaasan, kuid tal õnnestus sõbramehega vahetust teha ning saada Peterburgi, kus tal läks korda enda suunamine Eestisse, mis toona oli ju veel Vene tsaaririigi osa. Jätkates teenistust Eestis, oli Nõmmela ärevate aegade tunnistajaks Eestis ning osales ka Vabadussõjas ohvitserina. Septembris 1920 arvati Oskar Nõmmela reservi ning edaspidi elas ta oma kodutalus Alansi külas. Temast sai aktiivne ühiskonnategelane, olles toona Äksis asunud seltsimaja tegevuste üks eestvedajaid. Nõmmelast sai ka Kaitseliidu Triigi (Kõue valla) kompanii ülem. Toona kuulus iga endast lugupidav peremees Kaitseliitu, Triigi kompaniisse kuulus 53 meest.

1944.a septembris tuli pärast Kosel toimunud lahingut Nõmmela juurde tema metsaküüni pakku admiral Johan Pitka. Hiljem leidis Nõmmela Pitka surnukeha. 1949.a. Nõmmela küüditati ning naasis Siberist alles kuuekümnendatel. Et küüditatud ei tohtinud tulla elama oma kodukanti, veetis ta oma elu lõpuaastad Tartus ning on maetud Raadi kalmistule.

TÄHELEPANU! Kuulutame välja Oskar Nõmmela mälestuste konkursi! Ootame Oskar Nõmmela elu ja tegemisi (nt Kaitseliidus, Äksi seltsimajas jne) kajastavaid mälestusi kuni 1.juulini kas e-postile: [e-mail] või Habaja raamatukokku. Toredamate juttude kirjapanijatele auhinnad!