Otepää Vallavolikogu osundas, et Keskkonnaameti kirja tähelepanuta jätmise tõttu ei suutnud vald õigeaegselt ning kohaselt teavitada karjääri avamisest piirnevatel kinnistutel elavaid inimesi ning kannatada sai elanike usaldus oma vallajuhtide vastu. Kannatada sai ka valla maine tervikuna. Seetõttu otsustas Otepää vallavolikogu juhtida vallavanema Andres Visnapuu tähelepanu ülalpool toodud puudustele ja avaldada vallavanemale noomituse.

Otepää vallavalitsuse selgitus: Vangja III kaevandusest Otepää vallas

Keskkonnaamet väljastas Vangja III kaevandusele kaeveloa 13.oktoobril 2011. Anname siinkohal ülevaate aastaid väldanud loa menetlusprotsessist. Peame omaks võtma puudused teavitustegevuses - ent kõige olulisem on see, et kohalike elanike olulisimad kaebused kaevanduse osas on arvestatud.

Ülevaade

Esiteks, kaevandamise võimaldamine pole toimunud kiirustades. Maavarade kaevandamise taotluse esitas Metsatervenduse OÜ kolm aastat (!) tagasi - nii kaua on nende taotlusi menetletud - et need arvestaks esitatud kriitikat ja vastulauseid.

Teiseks, avalik arutelu on toimunud. Kui 2008. aastal esitas Metsatervenduse OÜ esimest korda maavarade kaevandamise taotluse, kus soovitakse teostada metsamaal lageraiet ja kaevandada 6,73 ha, siis kutsus Otepää Vallavalitsus 20. veebruaril 2009 kokku avaliku arutelu Otepää Vallavalitsuses. Arutelul avaldasid oma arvamust ümbruskonna elanikud ja Väike-Peebo maaüksuse piirinaabrid. Otepää Vallavalitsuse 04.03.2009. a kirjaga nr 14-4.3/1761-2 ei nõustutud kaevandamisloa andmisega Metsatervenduse OÜ-le. Üheks keeldumise põhjuseks toodi Väike-Peebo kinnistu lähinaabrite arvamus, mille kohaselt ollakse vastu karjääri rajamisele, sest karjääriga võib kaasneda müra ja tolmu levik ning karjäär ei sobi kavandatavasse asukohta.

Kolmandaks, kolme aastase menetluse tulemusena võtab kaevandusloa taotlus arvesse kohalike elanike arvamusi. Metsatervenduse OÜ poolt Keskkonnaametile esitatud kolmas (01.03.2011. a nr PVV 10-5/11/3227-3) muudetud maavara kaevandamise loa taotluse Vangja III kruusakarjääri mäeeraldisele arvestab suures osas kohalike elanike esitatud sisulisi kaebusi:

- Taotletav mäeeraldis on eelnevast 1,04 ha võrra väiksem.

- Mäeeraldist on põhja, lõuna ja loode osas veelgi vähendatud, et kaevandamise võimalikud mõjud naabermaaüksuste suhtes oleksid minimaalsed.

- Mäeeraldiselt kaevandatava ehituskruusa kogus kahanes 342 000 m³-ni (esimese taotluses olnud 575 000 m³-st).

- Muudetud mäeeraldise  (pindala 5,35  ha)  idapiir  jäi  nüüd  Inni  kinnistu  piirist  kuni  28  m kaugusele.  Mäeeraldise põhjapiir  jäi  peale  muutmist  põhja  pool asuvast  Punsu  kinnistust  kuni  100  m kaugusele. Nende piiride muutmise üheks eesmärgiks oli vähendada karjääris tekkiva tehnoloogilise  müra  mõju ümbruskonnale.  Idapiiri  nihutamine  Inni  kinnistu  piirist eemale välistaks  võimaluse,  et  karjääri  rajamine  kahjustaks  Inni  kinnistul kasvavat metsa.

Keskkonnaametile esitatud kolmas muudetud maavara kaevandamise loa taotlus Vangja III kruusakarjääri mäeeraldisele arvestab seega suures osas kohalike elanike esitatud sisulisi kaebusi.

Keskkonnaamet väljastas Vangja III kaevandusele kaeveloa 13.oktoobril 2011.

Tunnistame, et  Keskkonnaameti (kaevanduslube väljastab põhjendatuse korral just Keskkonnaamet, mitte omavalitsus) kirjadele jäi tõesti vastamata. See oli viga.

2. novembril 2011 laekus Otepää vallavalitsusse avaldus kaevandajalt - Metsatervenduse OÜ-lt - muuta kinnistu maakasutusotstarvet.  Kuna  sihtotstarbe muutmiseks oli õiguslik ja sisuline alus olemas Keskkonnaameti loa näol, siis ei olnud meil põhjust keeldumiseks.

Edastame siinkohal ka Keskkonnaameti poolt meile esitatud argumentatsiooni, miks kaevandusloataotluse raames pole keskkonnamõju hindamist tarvilik algatada. Meil jäi üle nende põhjendustega vaid nõustuda.

Keskkonnaamet pidas vajalikuks kaevandusluba anda

02.05.2011 saatis Keskkonnaamet (loa andja) kirja Otepää Vallavalitsusele ning on seisukohal, et keskkonnamõju hindamist ei algatata, kuna:

1) kavandatav tegevuskoht ei asu kaitsealadel ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid;

2) eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatava kaevandamisega ei ületata piirmäärasid müra, õhusaastatuse ja vibratsiooni osas;

3) müra häiriva mõju leevendava meetmena (kaevandamisloa täiendava tingimusena) kehtestatakse, et aktiivse puhkuse perioodil (juuni-august) ja nädalavahetustel kruusa purustamist ei toimu. Mäeeraldisega piirnevas Väike-Peebo kinnistu metsas (katastritunnus 63601:003:1230) ei teostata lageraiet.

4) Väike-Peebo kinnistul osaliselt looduslik maastik hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega;

5) eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju puudumine.

6) Seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavasti oluline keskkonnamõju.

Otepää vald ei kutsunud enam kokku järjekordset avalikku arutelu, kuna Keskkonnaameti seisukoha ja muutunud loataotluse tingimustes polnud enam sisulisi põhjuseid keelduda loa andmisest. Kasutuselevõetud meetmed ja kaevandusloas ette nähtud kitsendused on olnud mõjusad, sest kaevandatud on juba ca 2 kuud ja piirinaaber avastas selle juhuslikult jalutades.

Kaevandamisega kaasnev müra tase ei suurenda mingil juhul tavaliikluses tekkivat müra, mis ulatub Inni järve ääres asuvate suvilateni üle järve Sangaste-Otepää maanteelt. Tegemist on kaevandusega, kus puhkeajal ei kaevandata ning mis ei tööta ka aastaringselt. Kaevanduse töö käib hooajaliselt ja vastavalt vajadusele. Kaevandada ei tohi pärast tööpäeva, ning nädalavahetustel. Perioodil juuni-august on keelatud purustus-sorteerimissõlme töö.

Kaevandusloa väljastamisel Keskkonnaameti poolt on veel üks ettekavatsemata positiivne järelm kogu valla elanike jaoks - valla ettevõtluse ja arengu seisukohalt on hea, et meil on lähedal kaevandus, kus nii kohalike teede kui üldehituse tarbeks saab kruusa, mis muidu transpordikulu tõttu meile kõigile oluliselt kallimaks kujuneks.

Ükskõik kus, aga mitte meie tagaõues?

Mõistame, et emotsionaalset vastuseisu on vahel raske kummutada sisuliste argumentidega. Sarnaste probleemide käes vaevlevad ju ka üleriigilised riigikaitselise otstarbega rajatised, tuulikuarendused jm ettevõtlusprojektid. Kinnitame, et me pole oma otsustes lähtunud hämaratest motiividest - kolm aastat kestnud menetluse raames parandati loa tingimusi olulisel määral kohalike elanike huvide kaitseks ning Keskkonnaamet tegi ettepaneku täiendavate uuringute ning avaliku koosolekute luba väljastada.
Kuivõrd Keskkonnaameti kiri, mis soovitas avaliku aruteluta karjääri avamiseks loa anda, jäi tähelepanuta, siis seetõttu jäi ka sellest teavitamine mitterahuldavaks. Vabandame selle pärast. Tunnistame oma viga, ning selleks, et informeerida elanikke kaevanduse toimimisest ja piirangutest, planeerime lähiajal sel teemal korraldada avaliku infokoosoleku.