Ott Valdma: Eesmärkide püstitamisest Kõue vallas
2011. aastal keskendusime lumetõrje läbipaistvuse suurendamiseks ja rakendasime GPS-süsteemi, mille lumetõrje alad oli meie enda määrata, samuti väljavõtte ehk päeviku esitame me ise lumetõrjujatele. Eks käivitamisega on probleeme olnud, aga oleme neid püüdnud vähehaaval parandada. Mida võib aga öelda, et nüüd saame täpselt kalkuleerida kõigi lumelükkajate tõrjeaega ja seega ka kulusid. Uue hanke võime sellel aastal uueks hooajaks teha juba pikema tähtajaga kui heaks arvame, sest ülevaade aprilliks on väga hea ja uue hanke puhul saame kõigile pakkujatele teha kokkuvõtte erinevate piirkondade eripärade kohta ja seega püüdleda madalama tunni- või kilomeetrihinna poole.
Teine suurem muutus, mis jätkusuutlikkust kasvatas, oli Ardu ja Habaja alevikeks muutmine. Sellega muutusid automaatselt alevike vahelised teed tänavateks, mis annab võrreldes varasemaga 5 kordse kasvu just alevike poole pealt. Lisaks sellele said ka teised teed korda ja võib tõmmata ristikese seina peale. Riigipoolne rahastamine paranes seetõttu riiklikult kokkulepitud 40% asemel 125%! Ehk kui ilma aleviketa oleks tulnud riigilt 34 063 €, siis nüüd tuli 54 783 € ehk üle 20 000 € rohkem. Mõelda võib, mis oleks siis kui alevikud oleks moodustatud aastaid varem. Raha oleks teedele olnud oluliselt rohkem.
2012. aastal püüame tegeleda edasi säästuga. On öeldud mitme ametniku ja allasutuse juhi poolt, et koonerdamine ei ole kokkuhoid. Mina ütlen, et me ise peame ennast kõrvupidi üles tõstma, et saaks tegeleda asjadega, millega Kõue valla finantsiliselt parimal ehk 2008. aastal ei tegeletud. Tuleb edasi mõelda soojustamiste peale olgu selleks nii vallamaja kui Ardu koolimaja, tuleb mõelda Fresko hoone maaküttele viimise peale, Habajale korralike vee- ja kanalisatsiooni trasside peale ja tuleb mõelda edasise haridusreformi peale. See viimane kütab kindlasti jälle kirgi. 2011. aasta alguses olime ühe kooliga samas kohas kus nüüd teise kooliga ehk õpetajate palgafond Ardu koolis langes üle 30%. Mida jälle peale hakata? Muuta Ardu Kool 6-klassiliseks või on mõni muu lahendus? Ardu koolimaja on suur, kokku 216 lapsele mõeldud ja lapsi praegu koolis vähem kui kolmandik. Seega 6-klassiline kool aitab kokku hoida palgaraha, aga küttekulusid see ei vähenda.
Riiklik rahastamine on koolidele keeruline, Kõue vallas on käputäis inimesi kes sellest aru saavad, mina üks nendest. Minister Aaviksoo on öelnud, et tema sellest aru ei saa ja samuti ei saa enam ükski Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnik. Mina saan aru ja samuti saab Ardu Kooli direktor. Riik muudab rahastamissüsteemi iga-aastaselt ja kahjuks just meie kahjuks. Üks võimalus selleks on ühendada kõik haridusasutused üheks, jättes nimetamata täpse juhtimisstruktuuri. Administratiivne ühendamine tähendaks seda, et jääks alles 2 lasteaeda ja 2 koolimaja, aga kooli õpilased oleksid ühe kooli nimekirjas. Rahandusministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamis-valemis tähendaks see seda, et kool täidaks jätkusuutlikkuse kriteeriumi, mis annaks Ardu kooli õpetajatele tagasi 3. kooliastme rahastamise, mida sellel aastal ei ole. Harmi Põhikoolile tähendaks see kooli edasipüsimise kindluse kasvu, sest ilma Harmi õpilasteta ei saaks Ardu 3. kooliastme õpetajad rahastust. Miks seda ei tehtud eelmisel aastal? Eelmisel aastal ei olnud see kriteerium meile teada või ei oldud seda rakendatud.
Miks on minu vallavanemaks olemise käigus tegeldud säästmisega. Ühelt poolt äärmiselt selge - olude sunnil. 2006.-2008. aastal oli tulumaksu kasv 20% aastas. Sellise kasvu juures ei pööratud aga mingisugust tähelepanu säästmisele - tänavavalgustus, soojamajandus, soojustused, elektrikulu jne. Kui tulumaksu poolest peaksime jõudma 2013.-2014. aastal samale tasemele võrreldes 2008. aastaga, siis hinnatõusu tõttu võib see juhtuda alles 8 aasta pärast, siis kui tulemas on järgmine buum ja mulli lõhkemine.
Miks me seda teeme? Tulevik on käes ja me näeme seda - elektrihinna kasv, soojahinna kasv, hariduse rahastamise vähenemine, ühistranspordi vähenemine ja üleüldine hindade kasv, muude teenuste vähenemine. Eks üks muudatus tingib järgmise. Elektrihinna kasv on seotud Eesti elektrituru avanemisega ja elektrihinna ühtlustumisega ülejäänud Euroopaga. Euroopas aga on energiakriis ja seetõttu on elektrihind kõigi jaoks kallim.
Soojahind tõuseb Ardus peamiselt põlevkiviõli kallinemise tõttu, selle tingib aga peamiselt nõudluse kasv ja nafta hind maailmaturul. Ehk mida rohkem saab kasumit naftašeik Saudi Araabias, seda rohkem teenib Eesti Energia põlevkiviõli müügist ja seda rohkem saab Eesti riik (Vabariigi Valitsus) võtta dividende Eesti Energiast , et jälle otseseid makse (nagu tulumaks) alandada! Ehk asendada tulumaksu alandamine, soojahinna tõusuga. Põhimõtteliselt on tegemist regressiivse maksureformiga, sest kortermajade elanikud hakkavad maksma ju rohkem kütte eest, aga suurima kasu saajad tulumaksu langetusest elavad oma majades ja ei küta põlevikiviõliga oma hooneid.
Hariduse rahastamine muutub pea iga ministriga. Uus hariduspoliitika näeb ette 6-klassiliste koolide moodustamise 9-klassiliste asemel.
Peamine põhjus vähendamiseks on peamiselt 7.-9. klasside õppematerjalide maksumus ja hariduse kvaliteet. Seejuures peab märkima, et viimase 10 aasta jooksul on suletud peamiselt 6-klassilisi koole ja tõenäoliselt just sellepärast, et lapsevanemad näevad 6-klassilisi koole jätkusuutmatutena. Seda võib uurida ka Habaja piirkonna lastevanematelt, kes lapsi Kosele 1. klassi viivad.
Ühistranspordi liinide vähenemine on seotud elanike vähenemisega, aga elanikud lähevad elama sinna kus on tööd ja kus on kokkuvõttes odavam elada. Miks elada maal kui tööl käimiseks maksad samasuguse summa, mis linnas elamiseks. Lisaks täiendav ajakulu. Riigi halduspoliitika seisneb mitte millegi muutmises ja vaikses maa elu hääbumises. Kui jääb inimesi vähemaks, kes ühistranspordiga sõidavad, vähendatakse liine, mis omakorda toob kaasa sõitjate vähenemise ja inimeste negatiivse reaktsiooni selle piirkonna elujõulisuse kohta.
Seega mida me võime öelda? Maainimese võitlus elujõulisuse (hinnakasvu/elukalliduse) eest on nagu võitlus tuuleveskitega. Me võime selle vastu igasuguste vahenditega võidelda, aga samm sammu haaval peame taganema. Kõik need negatiised ilmingud tuleviku suhtes paneb mind üha rohkem pingutama selle nimel, et leida paremaid ja efektiivsemaid viise valla majanduse juhtimiseks ehk tegeleda investeeringutega, mis viivad säästmisele. Olgu selleks keskkütte katlamaja üleminek hakkepidule, avalike hoonete täiendav soojustamine või tänavavalgustuse rekontrueerimisel säästlikemate lahenduste kasutamine. Kui meil õnnestub säästa, siis meil õnnestub seda säästetud raha ka otstarbekamalt kasutada, on selleks kas ühistranspordi kättesaadavuse parandamine, sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamine või palkada kasv. Iga selline samm jätab piirkonda rohkem raha ja teenuseid ja viib raha vähem välja (põlevkivi õli, kütteõli, elekter). Headel aegadel võib vallavanem olla ükskõik kes, aga tema järglased halbadel aegadel oskavad sellele ajale õige hinnangu anda!
