Ott Valdma: Kõue valla liitmisest Kose vallaga
Nii vallakodaniku kui vallavanemana olen tahtnud, et kõik protsessid oleksid võimalikult läbipaistvad ja ausad. Kui mingi teenus lähebki halvemaks, siis on alati põhjus miks ja pakutud variant, kuidas seda leevendada. Kose ja Kõue ühinemisläbirääkimiste käigus olen püüdnud hoida sama joont, aga see pole mulle ega läbirääkimiste käigule eriti kaasa aidanud. Ühinemisleping, mis korra veel rahvakoosolekutele tuleb, on paljude kompromisside käigus valminud ja viimastes versioonides on teravus kaduma läinud. Mitmed otsused on lükatud uuele ühinemisjärgsele volikogule otsustamiseks, mis minu hinnangul ei arvesta rahva arvamusega praegu, kui rahvahääletus toimub.
Räägin veelkord üldiselt muutustest, mis ühinemisjärgselt tuleks.
Ühinemisjärgselt muutuvad väikesed probleemid valla jaoks väiksemateks ja suuremad probleemid olulisemateks. Kose vald on hetkel mitme suure probleemi ees, mis neid paari järgmise aasta jooksul kimbutama hakkavad.
Olulisemad märksõnad ehk Kose Gümnaasium ja haridusreform, huviharidus, Kose-Uuemõisa erivajadustega laste kooli sulgemine ja Ravila hooldekodu sulgemine. Lisaks töökohtade kadumisele on nendel muutustel veel palju teisi tagajärgi.
Kui minister Kiisler ütles ühinemiskonverentsil, et peabki suuremalt mõtlema ja kui elu läheb keskuses (Kosel) paremaks, siis läheb elu paremaks ka tagamaal (näiteks Kadjas). Minister pidas ilmselt silmas teenuseid selle laiemas mõttes. Mina vaataksin seda natuke teise nurga alt - Kadja küla elanikul pole võibolla muud avalikku teenust vajagi, kui teede hooldamist ja lume lükkamist.
Kas see valdkond ühinenud vallas paraneb? Raha sinna valdkonda ühinemisjärgselt valla eelarvest juurde ei tule, samas poliitilised tuuled võivad ju ka muutuda.
Mõelda tuleks sellele, kus kõik ühinemise positiivsed küljed tulevad ehk mis muutub halvemaks. Ressursse on piiratud hulk ja ühinemisel ei ole mingit efekti, kui mõnest kohast ei tule kokkuhoidu.
Kokkuhoid tuleb tõenäoliselt valdkondadest, kus on kõige vähem kasusaajaid või teenus on võimalik teistmoodi lahendada. Ehk otse väljaöelduna - keegi kannatab ikka ja see keegi on alati see kaugema kandi inimene.
Kui ma peaksin ütlema, mis võib ühinemisjärgselt inimeste jaoks paremaks minna, siis võiksin mainida:
1. Noorsootöötaja nii Habajale kui Ardu.
2. Ühistransporti rohkem raha ja juurde liinikilomeetreid. Täiendav vajadus avaliku liini järgi oleks tõenäoliselt Äksi-Kolu ja Ojasoo-Virla suunal. Selleks on vaja muidugi uuringut.
3. Huvihariduse rahastamise taastamine (otseseid kasusaajaid kuskil 12 lapse ringis, vähenev number)
4. Valda sisse registreeritud pensionäridele tasuta sõit avalikel liinidel ühinenud valla piires.
Kui ma peaksin tooma välja ohtusid, mis võib halvemaks minna:
1. Kõue valla haridusvõrk ja otsused, mis lükatakse uuele volikogule.
2. Lasteaia osalustasud ühtlustatakse 2014. aasta alguses (15€- lt 22€-ni).
3. Tütarlaste vaktsineerimine emakakaelavähi ennetamiseks muutub vajaduspõhiseks ehk seotuks lastevanemate sissetulekuga.
4. Perearsti kabinetid ja hambaravi. Koosolekutel sai räägitud probleemist kui vallamajast viiakse raamatukogu ja loodav sotsiaalametniku koht Ardu koolimajja, siis tühjade ruumide soojakaod ei tohiks minna perearsti, hambaravi ja teiste ettevõtete kanda. Seda sai arutatud ja loodame ka kokkulepetest kinnipidamist. Ohuna peab selle ikkagi välja tooma.
Kui ma peaksin välja tooma valdkonnad, kus erilisi muutuseid ei tule ja olukord ei parane ühinemisega seonduvalt:
1. Palgatase eri valdkondades on Kose vallas suhteliselt sama.
2. Teede hoolduseks lisaraha valla poolt juurde ei tule
3. Kultuuri rahastamine ei parane, ringijuhendamisi võidakse laiendada
4. Külaseltside rahastamine ei parane oluliselt. 0,5% tulu maksust külaseltsidele on 4000€ kogu Kõue valla territooriumi peale ja ainult seltsidele, kellel pole seltsimaju, mida vald ülevalt peab.
Ühinemisel on nii positiivseid kui negatiivseid külgi. Positiivsed küljed on peenraha rahalises mõttes, kui võrrelda neid kokkuhoitavate summade (teenustega), samas aukartust äratav on ka investeeringute nimekiri ühinemislepingu lõpus. Minu hinnangul jääb Kõue inimese jaoks omavalitsus kaugemaks ja raskeid otsuseid on kaugemalt alati lihtsam teha. Ma ei näe ühinemises võluvitsa ja arvan, et sellele lepingule, mis rahvahääletusele tuleb, peaks päris kindlasti EI ütlema. Aga see on ainult minu arvamus.
Kutsun kõiki rahvakoosolekutel osalema ja rahvahääletusest (juriidiliselt korrektne oleks öelda rahvaküsitlusel) oma arvamust avaldama. Volikogu liikmete veenmiseks õige otsuse tegemiseks on vaja vähemalt 50% osalust. Vallabuss sõidab kindlasti viimasel hääletuspäeval ja toob inimesed valima. Jõudu ja jaksu õigete valikute tegemisel!
