Ott Valdma: võime sirge seljaga öelda, et ühinemisest on võimalik ka võita
Toetuse summa tagasimakse viibis ja lühiajalise laenu ühe kuu intressikulud olid 2009. aasta lõpus suuremad kui järgnevatel aastate külaliikumise toetused aasta kohta. Nimetatud probleem ei olnud aga peamine. Lasteaed oli varem olnud kortermajas, mille majanduskulud olid võrreldes uue lasteaiaga kordades väiksemad.
Lasteaia ehituseks võetud laenu tagasimakse oli aasta kohta 3 korda suurem kui eelnevatel aastatel ja vähe sellest, just oli alanud MASU. Kogu see eelnev jutt võtab rahaliselt kokku 2009.-2012. aastad Kõue valla jaoks.
Majanduslangus mõjutas valda, aga tegelikult ei saa öelda, et valla areng oleks seisma jäänud. Suuremad vee investeeringud viidi ellu just 2009.- 2012. aastal ja 2009. aasta lõpu 59,5% võlakoormus ei saanud takistuseks.
2010. aastal rekonstrueeriti suur osa Ardu vee- ja kanalisatsioonitrassidest ja paigaldati uued veepuhastusseadmed.
2011. aastal aidati seltsidel viia ellu Habaja Fresko külakeskuse ruumide väljaehitamise projekt ja Habaja skatepargi projekt. 2012.-2013. aastal sai suur osa Habajast uued vee- ja kanalisatsioonitrassid ja veepuhastusjaama.
2013. aastal hakati ellu viima Ardu aleviku katlamaja üleviimist hakkepuidule. 2013. aasta lõpuks peaks valmima ka Habaja külakeskus Fresko 3. etapp - Habaja perearstikeskus.
2014. aastasse on planeeritud Ardu biopuhastite rekonstrueerimine ning vee- ja kanalisatsioonitööde lõpule viimine. See toetusotsus saadi 2013. aastal. Aukartustäratava nimekirja lõppu tuleks lisada, et võlakoormus on kõigi investeeringute järgselt langenud poole võrra! Just peamiselt seetõttu ei olnudki ma Kose vallaga ühinemise pooldaja. Üks vald pingutab, investeerib ja vähendab võlakoormust, teine vald pingutab, investeerib, võtab laenupuhkust ja suurendab võlakoormust.
Kui kommunaalprojekte võib õigustatult nimetada suures osas Taimar Lossmanni ja Rein Hordo võitudeks, siis enda võiduks võiksin pidada selgemat ja avatumat valitsemist ja tingimuste loomist mahukate investeeringute tegemiseks. Mu erilise tähelepanu osaliseks sai alates 2010. aastast lumelükkamise valdkond, mis minu hinnangul sai 3 aastaga viidud selguse, avatuse ja efektiivsuse mõttes maksimumini.
Lisaks sellele jäi ka vallale seetõttu palju vahendeid alles. Peamiselt teede riigipoolse rahastamise tõttu tegi vallavalitsus Siseministeeriumile ettepaneku muuta meie senised Ardu ja Habaja külad alevikeks. 2012. aasta 1. jaanuarist saidki senised keskused aleviku nimetuse koos mitmete teistega, sealhulgas Peetriga Rae vallas. Arvestatav võit teede korrashoiuks riigipoolse rahastuse suurenemisega aasta kohta 40% ringis.
Unistused, mis valimislubadustega seati, ei realiseerunud täies osas. Kõige suuremaid etteheiteid võiks teha elanike arvu kasvu, töökohtade arvu kasvu ning huvihariduse ja huvitegevusvõimaluste kasvu kohta. Kõik need oleksid olnud teostatavad ilma MASU tulekuta.
Suureks kaotuseks oli riigipoolne vallale laekuva tulumaksu osa vähendamine, mille tõttu ainuüksi vähenes eelarve mahus, millega oleksime suutnud ülal pidada umbes 1,5 meie raamatukogu. Ellujäämispoliitika 2010. ja 2011. tähendas ka huvihariduse toetuse äravõtmist, mida pean üheks oma suurimaks eksimuseks 4 aasta jooksul. Teine suurim kaotus oli lubaduse „Kõue vald jääb iseseisvaks" mittetäitmine.
Viimase otsuse taga olid erinevate isikute varjatud ja minule teadmata huvid, aga ka rahvaküsitluse positiivne vastus, mille nimel osad otsustajad kõva tööd tegid. Ettevõtluse meelitamise ja töökohtade vahendamisega me siiski tegelesime. Osalesime Invest In Estonia programmis, millega sai enamik meie tootmishoonetest ja võimalikest tootmisaladest kaardistatud. Huvilistele sai antud operatiivset infot. Sotsiaalnõunik vahendas kohalikke inimesi tööle AS Maru Metalli, kellega meil oli hea koostöö.
Külaseltsidega sai kohtutud igal aastal, vahel ka tihemini. Seal selgusid kitsaskohad, millele omavalitsus pidi rohkem tähelepanu pöörama - teed, elektriühendus ja ühistransport. Teed said alles 2013. aastal leevendust kruusa näol, kaevati ka mitmeid kraave ja kaeti Sipasoo tee Habajal mustkattega. Varasematel aastatel neelas lumelükkamine 95% vahenditest.
Elektriühenduse kohta käis senine Jaotusvõrgu (uue nimega Elektrilevi) meeskond vallavalitsuses aru andmas ja vallavalitsuse liige Ruttar Roht pommitas neid küsimuste ja ettepanekutega korralikult. Ühistranspordis doteerisime Habaja - Kose vahelist kahte lisaliini, millest üks hommikul varajane tööinimese jaoks Kose suunal ja teine Kosel käivate huvitegevusega tegelejatele õhtul Habaja suunal. Katsetati ka doteerimisega käigus hoida linnas vahetustega töötavate tööliste jaoks hilist Tallinn-Kose-Ardu liini, aga väheste kasutajate hulga tõttu see lõpetati. Vallabuss, mis teenindas põhiliselt õpilasi, kuid millega sõitsid ka teised valla elanikud, oli kõigile tasuta, sõltumata nende elukohast. Reedene vallabussi lisaring (Ardu-Kõue-Virla-Ojasoo- Kose) võimaldab paljudel hajaasustuse elanikel käia tasuta Kosel apteegis, juuksuris, pangas ja muid teenuseid saamas. Ma arvan, et kui vallavalitsus suures osas Kosele kolib, peab ka võimalus tasuta transpordile uude vallakeskusesse säilima, sest majanduskulu vähenemine ei tohi tõsta elanike kulusid ja vähendada teenuste kättesaadavust. Nelja aastat kokku võttes võib öelda, et tegeleti palju arenguprojektidega ja vähe tähelepanu sai kultuuri- ja haridusvaldkond, seda nii rahaliselt kui moraalselt. Seltsitegevust püüti jõudumööda toetada.
Sisulist arutelu oli volikogus kordi rohkem kui varasematel aastatel. Vallavalitsus koosnes inimestest, kes suutsid kaasa mõelda. Iga liige täiendas oma kogemusega nii vallavalitsuse kui vallavanema kogemusi ja teadmisi.
Vallavalitsuse kuuest liikmest kolm (Andrus Padar, Ruttar Roht, Urmas Põlluaas) olid väljaspoolt vallavalitsuse ametnikkonda, esindades ka erinevaid regioone ja huvigruppe. Ka uuteks Kose Vallavalitsuse liikmeteks peaks olema rohkem inimesi väljaspool ametnikkonda erinevalt senisest olukorrast.
Kõue vald sai Kosele antud arendatuna ja madala võlakoormusega. Meil ei ole midagi häbeneda, võime sirge seljaga öelda, et ühinemisest on võimalik ka võita ja kuigi see on tehtud teatud otsuste tagajärjel meile raskeks, peame oleme võimalikult ühtsed oma valikutes, et säilitada võimalused tasakaalustatud arenguks uues vallas.
Tahan tänada rahvast toetuse eest, mis valimistulemusega mulle omistati. Rasked ajad vallale finantsiliselt on jäänud minevikku, mis ei tähenda, et nüüd võib püksikummi lõdvemaks lasta. Olen teinud oma tööd hingega.
Palju on olnud magamata öid erinevate probleemidele lahendust otsides ja selge on see, et vallavanem ollakse ka pärast tööpäeva lõppu. Inimestega suhtlemine valla teemal ei ole mulle kunagi olnud töö märksõna all, aga koosolekud „poliitikutega" on võtnud rohkem närvirakke kui oleks vaja olnud. Soovin Teile mõistlikke valikuid ja närvirakke algava valimisagitatsiooni ajaks. Ilusat kooliaasta algust.
