Läinud kolmapäeval sai Supp telefonikõne karjääris töötanud ekskavaatorijuhilt, kes oli kinni aetud settebasseinis hädas olevaid hobuseid märganud.

Lumi oli siis veel maas ja koplis uidanud hobused ei osanud selle all ohtu märgata - varem piiriks olnud süvendit ju enam ei olnud.

Ega sajapealist hobusekarja koplisoleku ajal iga päev vaatamas käida; minnakse siis, kui põhjust on. "Kes teab, millal ma ise sinna sattunud oleksin - kindlasti oleks siis juba hilja olnud," tõdes Supp.

Mõnel hobusel lihtsalt ei vea

"Näed, sellel on nina savine, seal eemal teisel ka. Ja tema on see, kes kaelani sees oli - külgedel ka veel savi näha," tutvustas Andres Supp eile koplis õnnetusest eluga pääsenud hobuseid. Neljandat hädas olnut talle silma ei hakanud, lubas pärast ajakirjanike lahkumist teda otsima minna.

Paar tundi hiljem selgus, et toosama loom oli taas hädas: jalgupidi maapinnas olevasse lõhesse vajunud ja omal jõul enam välja ei pääsenud, nii et peremees pidi traktori ja köied appi võtma.

Selliseid lõhesid ning väiksemaid ja suuremaid ohtlikke auke on endisel kaevandusalal rohkesti. Kuni karjääri sulgemistööd veel käivad, võiks kaevandaja need ehk kinni ajada? Kohalikud elanikud teavad kindlasti kohad kätte näidata. 

Loe pikemalt loomade päästmisest Põhjarannikust.