Pääsupesa kuldne hingehaldjas
Tüdruk, kellest nüüdseks sirgunud särasilmne ja toimekas ema, abikaasa ja kollektiivi juht Katrin Paldermaa muigab ise, et sellises peres kasvades pole kuldseks hingehaldjaks saada kuigi raske.
Tuleb välja, et Akadeemia tänaval lasteaia naabruses elamine on mõjutanud ka Katrini hilisemat elu. Tartu 10. keskkoolis (täna Martin Reiniku nimeline gümnaasium) alustatud koolitee andis aga lisaks kvaliteetsele haridusele kohustusliku iluvõimlemis- ja peotantsuoskuse. Nii polegi üldse kahtlust, et tüdruku varane lapsepõlv on aidanud teha just selliseid eluvalikuid, nagu praeguseks tehtud on.
1982. aastal lõpetas ema Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja suunati tööle Tallinna Näidislinnuvabrikusse veterinaararstiks ning pere oli sunnitud vahetama elukoha Loo alevikku. Katrini õpingud jätkusid Tallinna 16. keskkoolis (praegune Sikupilli keskkool) ja tantsutrennid Lool Marianne Pärsoni juhendamisel. Keskkooli lõpetamise järel ei õnnestunud kahjuks pääseda Tartu Ülikooli inglise filoloogiks õppima ja algas töö Loo lasteaias söögitädina ning seejärel juba kasvatajana. Leides endas pedagoogipisiku, tekkis noorel neiul soov minna õppima Tallinna Pedagoogikakooli koolieelse pedagoogika ja psühholoogia erialale ning seda Katrin ka tegi. Pedagoogikakooli lõpetamise järel oli loogiline tee minna haridusteed jätkama Tallinna Ülikooli koolieelse pedagoogika ja psühholoogia erialale. Tagantjärele ütleb Katrin ise, et elu oli teda suunanud õigete valikute juurde. Tagasihoidlikust ja vaiksest tüdrukust oli sirgunud haritud ja intelligentne naine.
Kauakestnud ülikooliaegne tutvus Tarmoga sai kroonitud abielusadamasse jõudmisega 1995. aastal ja Katrin asus juhtima Loo huvikooli, mida võib pidada praeguse Loo Kultuurikeskuse eelkäijaks. Suurim ettevõtmine tollest perioodist oli tänaseni igal aastal toimuva Loo perepäeva käimalükkamine ning aktiveeritud sai koostöö huvikooli, Loo keskkooli ja spordihoone vahel.
Huvikooli juhi töö lõppedes ootas Katrinit Tallinna Nõmme Erakoolis õpetajaamet, mille lõpetas esimese lapse Triin Johanna ja üsna varsti ka poeg Ralf Johannese sünd. Kahe lapse sünni vahel õppis ta ka Tallinna Tehnikaülikooli ärijuhtimise magistriõppes, mis tema enda sõnul jäi kahjuks teise lapse sünni tõttu lõpetamata. Tutvumine ärijuhtimise põhitõdedega andis kaasa väga palju väärtuslikke teadmisi tänasel ametipostil töötamiseks.
Esimese lasteaiajuhtimise kogemuse andis Katrinile Kostivere lasteaed. Loo ja Kostivere aleviku eluolu tundva inimesena osales ta mõistagi ka Jõelähtme valla hariduse- ja kultuurikomisjoni töös. Kostivere lasteaia juhataja esimeseks väljakutseks sai kohe algava renoveerimise eestvedamine. Uudne töökoht ja lisakoormus lasteaia kordategemisel pakkus palju uusi väljakutseid, oli põnev ja on Katrinile jäänud meelde väga ereda eluetapina. Uuel töökohal tulid kasuks kunagised keskkooliaegsed luuletuste ja esseede lugemise võistlused - enesekindlus ning julgus esineda said tublisti hoogu juurde.
2004. aasta detsembris kuulutati välja Loo lasteaia Pääsupesa juhataja konkurss. Aastase tööperioodi jooksul oli Kostivere lasteaed jõudnud just omaseks saada ja otsus Loole kandideerida tekkis peamiselt vajadusest asuda tööle kodule lähemale, loomulikult oli suurem lasteaed ka väljakutseks. Kandideerimisotsusele aitasid kaasa tolleaegse abivallavanema Ave Paadi ja abikaasa Tarmo toetavad ja julgustavad sõnad. Vaatamata Loo aleviku enda edumeelsusest oli lasteaia majanduslik olukord ja füüsiline keskkond tunduvalt kehvemas seisus kui Kostivere oma. Tööpõld olukorra parandamiseks tundus lai. Esimese uuendusena vahetati välja nõukogudeaegsed raudvoodid ja laste garderoobikapid. Uuendamist vajasid lisaks ka pedagoogide ja õpetajaabide töötingimused ja kogu köögi sisustus. Katrini eestvedamisel jõuti kogu personaliga üheskoos vähehaaval teadmiseni, et lasteaed võiks veidi enam mõelda ja teha midagi reaalset laste tervise heaks ja nii kuulubki Loo lasteaed ühena esimestest Eestis tervist edendavate lasteaedade võrgustikku. See on see miski, mis eristab meid teistest lasteasutustest, et järgitakse nii laste kui töötajate, võimalusel ka lapsevanemate puhul tasakaalu vaimse ja füüsilise vahel.
Igapäevane lasteaedatulek peaks olema meeldiv nii lastele, lapsevanematele kui ka personalile. Hea keskkond loob aluse lapse positiivse minapildi kujunemisel! Mõistev, hooliv ja hea suhe personaliga loob ühtse meie-tunde!
Katrin ütleb särasilmil, et pingelisest tööst aitab tal puhata aktiivne tegevus. Selleks on näiteks kujunenud looduses jooksmine, jooga, muusika ning loomulikult reisimine, mis andvat justkui tiivad ja rikastavat ka minapilti. Ent kõige tähtsamad on tema jaoks siiski hetked koos pere ja lähedastega! Sündimuse suurenemine tekitas 2006. aastal lasteaeda pisikese järjekorra, mis aasta-aastalt kasvas üha pikemaks. Lasteaia laiendamise otsus juurdeehitamise näol võeti vastu 2008. aasta alguses. Toredaid plaane hakkas takistama järsku saabunud majanduslangus.
Lasteaia ehitustempo aeglustus ja aastad plangu taga elamist panid proovile kõigi kannatuse. Seda suurem on lasteaia juhi rõõm, kui lõpuks kauaoodatud päev - 9. jaanuar 2011 - saabus. Tema eriline tänu kuulub kõigile lapsevanematele mõistmise ja kannatlikkuse eest.
Nüüd on maja lõpuks valmis ja Katrin Paldermaa lubab, et teeb omalt poolt kõik selleks, et iga laps saaks uhkuse ja õnnetundega öelda - minu lasteaed! Katrini rahutu loomus ei lase nüüdki jääda käed rüpes istuma - vaja on asuda järgmist unistust elustama: lasteaia õueala vajab hädasti tänapäevast ilmet ja sportimisvõimaluste loomist.
Laste jaoks on ju eriti oluline liikuda ja veel kord liikuda, sest kodudeski jääb liikumist aina vähemaks ning arvuti ja teler saavad vägisi laste parimateks sõpradeks, aga läbi füüsilise arengu areneb ja saab jõudu juurde ka aju. Oma teiseks südameasjaks peab Pääsupesa hingehaldjas aga lasteaia pedagoogide töö väärtustamist ja võrdsustamist kooliõpetaja omaga. Alusharidus on väga-väga tähtis - sel ajal kogetu ja omandatu võtab inimene ju endaga kaasa kogu edaspidisesse ellu!
