Paatide karneval rokkis maal ja merel
Nüüd, 78 aastat hiljem sai Rannarahva Muuseumi juhtimisel karneval teoks. Karnevali idee oli saata alused linnast maale, kandvaks stiiliks olid 1930. aastad, valge värv ning ümarad vormid. Kogu paraad sai alguse Tallinna Vanasadama jahisadamast, kuhu hommikul kõik alused kogunesid. Algas mõnus akordionimuusika, mille saatel astusid publiku ette iluvõimlejad kaunite pallikavadega. Karnevali avas admiral Tarmo Kõuts. Pidulikkust lisasid lipuehteis laevad, võimas puhkpillimuusika ja kahurisaluut. Sadamast saatsid alused teele käilakujud, et tagada meresõitjate õnnelik saabumine. Kõlasid sireenid. Puhkpillid ja käilakujud tekitasid laevade lahkumiseks pillidega erilise helikoridori, rahvas elas rõõmsalt kaasa. Karnevali teine vaatus leidis aset Pirita jõe suudmes. Jõel algas karneval, mida saatis laevadelt tulev puhkpillimuusika.
Karnevalis osalesid purjekad, optimistid, surfarid, vesiratturid, ujujad, süstad, aerupaadid, ujuvpallid, banaan, mootorpaadid ja muud erinevad ujuvalused, kõik veesõitjad olid stiilselt kostümeeritud. Karneval oli imeilus vaatemäng, justkui muinasjutt vee peal. Ilm oli imekena, pealtvaatajad nautisid etendust ja kõikjal kõlas muusikat. Peo lõpetas pidulik signatuur ja kahurisaluut. See oli märguandeks, et tuleb taas merele minna.
Karnevali kolmas etteaste toimus merel - Miiduranna all oleval reidikail. Meresõitjad kogunesid reidikai ümber ning alustelt hakkas kõlama muusikat ja imelisi helisid. Reidikail leidis aset nüüdistantsu etendus, millega tantsijad väljendasid meremeeste lugusid merelt ning nende naiste lugusid maalt. Peale etendust suunduti Viimsi Vabaõhumuuseumi reidile.
Neljas vaatus toimus vabaõhumuuseumi rannas. Külarahvas oli tulnud muuseumi randa kokku merelt saabuvaid laevu tervitama. Vaatepilt, kus korraga ilmus reidile paarkümmend alust - kaluripaatidest kuni uhkete purjelaevadeni -, oli võimas. Merelt tulnuid võeti pidulikult vastu. Kaldale ilmusid akordionistid ja tantsijad. Aerupaatidega toodi merelt maale puhkpillimängijad - kõikjal kõlas muusika. Tantsijad, kellel olid imelised õhupallidest kübarad, liikusid merelt tulnuile vette vastu. Kõlas tervitav kahurisaluut, õhupallid lendasid taevasse ja algas külasimman. Meeleolu hoidis kõrgel Audru Jõelaevanduse Punt.
Rannarahva Muuseum tänab kõiki vabatahtlikke ja toetajaid, kes aitasid kaasa paatide karnevali idee teostamisele. Eriline tänu lavastajatele Kaja Lindalile ja Jaan Ulstile ning lavastuse muusikalisele juhile Priit Aimlale.
Karnevali lavastaja Jaan Ulst:
Paatide karnevali juures meeldis mulle kõige rohkem fakt, et üritus oli jaotatud nelja vaatusesse. See andis võimaluse luua ja välja arendada neli täiesti erinevat vaatepunkti merele ja merelt. Inimesele, kes on sündinud ja peamiselt elanud sisemaal, on selline projekt tõeline värskendus keset kõrbe.
Paraadi päevast jääb kindlasti meelde karnevalil osalejate ettevalmistumine Pirital - kes tegi kätekõverdusi, kes proovisõite lahel - ja kõik see imekauni päikese käes. Usun, et kogu päev sai just Pirital osalejatelt oma peamise energiaimpulsi. Eriline oli ka reidikail toimuv. See, kuidas alustelt tulev muusika hakkas tööle tantsijate loodud koreograafiaga, oli fantastiline. Lisaks maagiale, mida kai ümber tiirlevad alused ise lõid - see pidev spiraal tõstis kai justkui veest välja.
Kui seekord oli projekt organiseeritud mereinimeste poolt suunatuna mereinimestele, siis karnevali üks potentsiaal on kindlasti mereelu tutvustamine sisemaa inimestele, kelle jaoks mere sümbol võib piirduda hetkel ainult liivarannaga ja kalaga konservipurgis kirjaga "Läänemere räim".
Usun, et sel aastal tõestasime ära, kui väärtusliku ideega me alustanud oleme. Järgmine aasta lubab meil areneda juba näidatud kavandites aga kindlasti ka uutes üllatustes!
