Padise vabaühendused nõuavad avalikus kirjas kaasamist


Padise vabaühendused nõuavad avalikus kirjas kaasamist
Valla vabaühenduste pöördumise põhjuseks on viis, kuidas vald on käitunud Tatramäe karjääri laiendamise otsustamisel. Foto: Kristjan OtsmannPadise Teataja

Avaldame valla kuue vabaühenduse avaliku pöördumise Padise vallavolikogu ja vallavalitsuse poole, vallavolikogu esimehe Külli Tammuri avaliku vastuse sellele ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juhataja Maris Jõgeva kommentaari.

Avalik pöördumine Padise vallavolikogu ja vallavalitsuse poole

Audevälja inimeste poolt aastaid omavalitsusele esitatud koostöösoov Tatramäe II kruusakarjääri rajamise küsimuses on jätkuvalt lahenduseta ja vallavalitsuse liikmed on mõista andnud, et Audevälja elanike tahtmised jäävad neile arusaamatuks.

On tekkinud olukord, kus puudub vastastikune mõistmine ja arusaam kohaliku arengu suunamiseks.

Tagamaks paikkonna arengut puudutavate teemade sujuvat lahendamist, pöördume Padise vallavolikogu ja vallavalitsuse poole meenutamaks kohaliku omavalitsuse rolli ning kehtivaid häid tavasid, mis eeldavad, et:

1. Kohalik omavalitsus lähtub otsuste langetamisel valla arengudokumentidest (arengukava, üldplaneering), küla-asunduse arengukavadest ning prioriteetidest.

2. Kohalikku elukeskkonda oluliselt mõjutavate ja üldplaneeringut muutvate otsuste langetamisele eelneb korrektne ja sisuline avalikustamine ning kõikide huvigruppide kaasamine.

3. Kohalik omavalitsus vastab avalikult volikogule kirjalikult esitatud seisukohtadele ning petitsioonidele.

4. Kohalik omavalitsus arvestab otsuste langetamisel pärandkultuurilise maastiku, olemasoleva taristu ning muude kogukonna poolt väärtustatud objektidega.

5. Kõigi osapoolte seisukohad, arvamused, selgitused, põhjendused mis puudutavad käsitletavat teemat on avalikud ning kõigile kättesaadavad.

Ainult niimoodi saab kohaliku omavalitsuse, kodanikeühenduste ja ettevõtjate vaheline koostöö jätkuda asjalikus ja usalduslikus õhkkonnas.

Oleme veendunud, et koostöös jõuame kohalikus arengus tasakaalukate ja kõiki osapooli rahuldavate lahendusteni.

MTÜ Audevälja Arenduskeskus
MTÜ Madise Külaselts
MTÜ Puuna Külaarendus
MTÜ Padise Teataja
MTÜ Ratsuritäht
MTÜ Talisman

Kommentaar kodanikeühenduste pöördumisele

Külli Tammur
Padise vallavolikogu esimees

Koostöö ja kaasamine on kaks protsessi, mida vägisi teha ei saa, samuti ei saa neid teha üksinda.

Alati leidub mõni põletav probleem, mille puhul keegi tunneb, et just temale on liiga tehtud, otsustatud täiesti valesti, keegi pole küsinud tema arvamust või kõik on toimunud ülepeakaela ning liiga kiiresti.

Alati jääb võimalus otsustajatele pingutada rohkem, kaaluda põhjalikumalt, analüüsida detailsemalt.

Kuskilt jookseb aga mõistlikkuse piir. Minu jaoks on otsustamisel alati lähtekohaks enamuse arvamus ja heaolu ning enamuse arvamust ei tohi segi ajada selle arvamusega, mida kõige valjuhäälsemalt ja agaramalt väljendatakse.

Ma olen lihtne inimene ega lähe väga kergelt kaasa kõlavate ja mingil ajahetkel poppide sõnaühenditega: ümarlauad, kodanikuühendused, kaasamine...

Küsin alati esimese asjana: Mis su eesmärk on? Ümarlauda pidada? Kodanikuühiskonda arendada? Kaasata? Aga miks? Kui viimasele küsimusele oskad vastata, siis saan ilmselt ka teada, milles on tegelikult küsimus ja saame koos mingi lahenduse välja mõelda. Alati ei ole selleks vaja kirjutada PRIAsse projekti, koostada arengukava, luua MTÜd, vaid asju saab ajada lihtsalt, otse ja ausalt.

Volikogu on alati valmis kuulama, arutama ning kaasa mõtlema, kuid kõikidele meeldivaid otsuseid kahjuks alati langetada ei saa. See ei tähenda, et kellegi jaoks ebameeldiv otsus oleks seetõttu vale.

Koostööalgatused ei pea tulema alati „vallamajast". Kui toimub järgmine Padise kodanikeühenduste, ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste ümarlaud, siis võib-olla võiks sinna mõne volikogu liikme ka kutsuda, kuulduste kohaselt on nemadki üsna ettevõtlikud.


Mida on võita kogukonnaga koos otsustamisest?

Maris Jõgeva,
vabaühenduste liidu juhataja

Kaasamise reegli põhjendus on lihtne: seda tehakse, et otsused saaksid targad ja arvestavad.

Kui plaanitava otsusega muutub ühel või teisel moel kohalik elukeskkond, on see ka iga kogukonnaliikme asi ja selliseid otsuseid tuleb teha kogukonnaliikmetega koos. Ühel poolt on neil õigus teada ja otsustamisest osa võtta, teiseks oskavad ainult kohalikud elanikud juhtida tähelepanu otsuste mõjudele - nii positiivsetele kui ka negatiivsetele.

Britid sõnastasid kümmekond aastat tagasi tugeva ja sidusa kogukonna tunnused. Nad leidsid, et sidusat kogukonda iseloomustab õppimise tahe, aktiivsus, mõjusus, hoolivus, õiglus, heatahtlikkus, turvalisus, keskkonnasõbralikkus, kestlikkus ja majanduslik tugevus. Nendest omadustest oli kantud ka vabaühenduste liidu manifest kohalike valimiste eel.

Soovitasime valla- ja linnavalitsustel hoida sidet oma kogukondadega, sest see toob kaasa rohkem hoolivust ja usaldust nii kogukonna sees kui ka valitsejate suhtes. Koos valitsemine algab huvi tundmisest üksteise vastu, oma inimeste ja nende seltside tundma õppimisest, info koondamisest ja omakorda jagamisest.

Koostööks avatud ja valmis valitsejad leiavad alati võimalusi, kuidas kohalikku elu ühes kogukonnaga kujundada ning hoida häid suhteid oma valijaskonnaga ka valimiste vahelisel ajal.

Eestist võib leida erinevaid näiteid nutikatest lahendustest, mis on sündinud erinevate osaliste mõtteid kuulates ja kombineerides.

Näiteks laste transport kooli korraldatakse koostöös külaseltsidega või hoolekanne kogudusega, sest nii saab pakkuda parimat teenust kõige efektiivsemal moel.

Aga on ka näiteid, kuidas kas oskamatusest või kartusest erinevate hoiakutega toimetulemise ees võetakse julgeid arendusi ette nendest rääkimata ja valikuvariante kogukonnaga arutamata.

Enamasti on taustaks soov plaan liigse kärata vormistada ja kiiresti edasi liikuda. Tihti on tulemuseks hilisem pahameel ning hoopis rohkem aega võtvad ja tihti ka kulu kaasa toovad vaidlused. Tulevad meelde kooli sulgemise plaanid, kaevandamise ja tuulikutega seotud suuremad arendused. Ei võida valitsejad salatsemisest tavaliselt kokkuvõttes ei aega ega ka närve. Pigem vastupidi.

Hea kaasamine algabki info jagamisest. Mida rohkem on teadmatust, seda rohkem alust kahtlustusteks ja umbusuks. Mida rohkem usaldamatust on kogukonnas, seda keerulisemaks muutub tuleviku kavandamine koostöös. Usaldust tuleb luua, aga hiljem ka hoida.

Valitsejate ülesanne teenida oma valijaid ja teha valikuid ühiseid huve silmas pidades. Loomulikult ei ole see lihtne, kui huvisid on palju ja kui need võivad olla ka vastandlikudki. Aga vaeva tasub näha, asju avalikult arutada, argumente kuulata, selgitada ja kaaluda, sest mitte ühelgi muul moel ei ole võimalik leida lahendust, mis tõsimeeli kogukonna huve teenib.