Pilk ajalukku

Padise mõisasüdame uurimist alustati 1930. aastatel kloostriga. Samas jätkati pärast sõda, peamiseks ideoloogiks Villem Raam. Raam tundis väga hästi tervikpilti: mitte ainult Padise kloostrit, vaid kogu Eesti keskaegset kiriku- ja kloostripärandit ning kogu Põhja-Euroopa tsistertslaste ajalugu laiemalt.

Villem Raam oligi esimene «ärataja», kes muuhulgas kohalikke kooliõpilasi ja õpetajaid kaasates (Heino Ridbeck pidas end Padise kloostri koha pealt paljuski Villem Raami õpilaseks) neile selle «mängulossi» tegelikku ajaloolist väärtust püüdis teadvustada.

Kloostrikompleksi ajaloo uurimise ja selle mõtestamisega on olnud seotud omas ajas kuni tänaseni välja Eesti kõige esinduslikumad kunstiajaloolased, arheoloogid ja restaureerimisarhitektid, nimetagem siin Villem Raami, Rein Zobelit, Heino Uuetalu, Jaan Tamme, Kaur Alttoad, Mart Keskküla, Jaan Jõgi ja Villu Kadakat.

Padise kloostrikompleksi arendamise kava

Padise endine mõisasüda väljus nõukogude perioodist suhteliselt õnnelikus olukorras. Ajaloolistesse hoonetesse ei olnud rajatud karjalautu ega muid nõukogude põllumajanduse tootmisüksusi, siia polnud ehitatud ühtki stalinistlikku uusehitist.

Sellest hoolimata oli aeg teinud oma töö ning mõnegi hoone olukord oli aastatega halvenenud.

1990. aastatel jätkati kloostri konserveerimisega, kuid hakati kohaliku turismi edendamise eesmärgil mõtlema ka teiste endisse mõisakompleksi kuuluvate hoonete peale. Koostati Padise kloostrikompleksi arendamise kava, kus nähti hoonetele lähtuvalt nende võimalikest tulevikufunktsioonidest ette restaureerimiskontseptsioon.

1990. aastate teisest poolest kuni 2012. aastani toetas Muinsuskaitseamet kloostriga seonduvaid konserveerimistöid 100 000 - 500 000 krooniga aastas, lisaks on väiksemate summadega toetatud kloostrikompleksi teiste hoonete avariikonserveerimist.

Riigiga võrdse suurusjärgu on lisanud konserveerimis- või uurimistöödele igal aastal ka vald.

Tulevikukavad

Kloostrikompleksi arendamise kava kohaselt on Padise klooster tulevikus jätkuvalt turistide magnetiks: klooster konserveeritakse, ruumidesse tulevad selgitavad tekstid, keldrisse raidkivide väljapanek, väikeses osas kloostrist tehakse jätkuvalt arheoloogilisi väljakaevamisi, mida avalikkus saab huvi korral jälgima tulla.

Valitsejamaja on kavandatud välja ehitada külastuskeskuseks, millesse tulevad muuseumipood ja turismiinfo kohaliku ja ümbritseva kohta, postkontor, tualetid, paar väiksemat käsitöökoda; teisele korrusele on kavandatud näitusesaal ajutisteks näitusteks ja kloostri raamatukogu.

Kuni valitsejamaja väljaarendamiseni avatakse Padise külastuskeskus endisesse karjakastelli renditud ruumides 200ruutmeetrisel pinnal juba käesoleval suvel. Sealt saab turismiinfot ning soetada kohalikku käsitööd ja suveniire.

Endisesse vesiveskisse ja sepikotta on tulevikus kavandatud ruumid käsitöölistele (nö elavad käsitöökojad), kuhu soovijad saavad sisse vaadata ja tööprotsessiga tutvuda või meistrite töid kaasa osta.

Endise viinavabriku varemete vahele on tehtud ettepanek rajada talveaed, et vähendada turismi sesoonsust. Vanasse aednikumajja saab rajada väljapaneku kloostriaedadest.

Kogu kompleksis on olulisel kohal ka Padise mõis seal pakutavate majutus- ja restoraniteenustega.

Padise kloostri katuselahenduste tulevik (OÜ Restor projekt).

Teel ideaali suunas

Peale kloostrikompleksi arengukava valmimist on püütud selle elluviimisele küll väikeste, aga sihikindlate sammudega ka lähemale jõuda. 2010.-2012. aastal elluviidud INTERREG projekti tulemusena on Padise kloostris vajaminevad konserveerimistööd projekteeritud (arhitektid Mart Keskküla (AS RESTOR) ja Liis Keskküla (OÜ Arhgild)).

2009. aastal valmis endise valitsemaja Padise külastuskeskuseks konserveerimistööde eelprojekt (OÜ Kapiteel arhitekt Jaan Jõgi).

2006. aastal valmisid Padise vesiveski ja viinavabriku muinsuskaitselised eritingimused (arhitekt Jaan Jõgi).

Praegu ootame veidi, et leida võimalusi mainitud projektide elluviimiseks Euroopa Liidu toel uuel rahastamisperioodil. Kuna valla rahalised võimalused nõutava omaosaluse katmisel on piiratud (kuuldavasti on projektide omafinantseering uuel rahastamisperioodil senise 10% asemel 25% projekti maksumusest), ei saa edasi minna kohe ja kõigi objektidega. Esimene prioriteet on mõistagi klooster, seejärel valitsejamaja.

2012. aasta kevadel käis kloostri konserveerimistöödega seonduv seltskond Leader-programmi toel õppereisil Taani ja Rootsi tsistertslaste kloostrites. Õppereisi peamine eesmärk oli saada ette laiem pilt ning tutvuda, kui ulatuslik on tsistertslaste pärand Skandinaavias, kuidas kloostreid on konserveeritud ning millised on nende funktsioonid tänapäeval. Skandinaavias nähtu loob Padisele suure potentsiaali. Kuigi nii mõnegi nähtud kloostri uurimisega ollakse jõutud kaugemale, kui Padisel (selleks on pakkunud võimalusi ka paremini säilinud dokumentaalsed allikad), pole ühtki nii ulatuslikult säilinud kloostrikompleksi Skandinaavias enam alles.

Küllap mõistavad Padise erakordsust kõik, kes seda külastavad. Taoliste „elavate külade" nimekirja nagu Karl von Rammi mainitud Ferrington USAs ja Ando Eelmaa mainitud Fiskarsi küla Soomes võin omalt poolt lisada veel Bęrums Verki Norras.

Usun, et 15 aasta pärast võime me leida sellest nimekirjast ka Padise.