Politseiauto juures seisid poisid järjekorras, et proovida autos rooli taga istumist. Aide autokool oli Pärnust toonud kohale Volvo turvastendil, mille juures seisid lapsed samuti ootusärevalt järjekorras, et saaks autos istudes tunda seda kõhedat tunnet, mis tekib, kui auto pöörab rattad ülespoole. See toimuski enamasti autosistujate suure kiljumise saatel.

Põhja-Eesti Päästekeskuse esindajad aga lasid inimestel proovida, kuidas käib vahtkustutiga tule kustutamine. Põnevust oli palju iga eksponaadi juures. Eriti kuum koht oli G4S noorteklubi telk, sest seal tehti soovijaile näomaalinguid.

Koolimajas oli ennast sisse seadnud suur hulk spordi- ja huviringe, kes kõik oma tegevust tutvustasid ja uusi liikmeid värbasid. Ringid, klubid ja stuudiod olid hõivanud koolimaja saali ja fuajee, nii et kohati oli kitsas liikudagi. Kogumulje sellest kirevast ettevõtmisest jäi selline, et Viimsis on nii lastel kui ka täiskasvanutel tohutult palju tegutsemisvõimalusi, et vaba aega kodu lähedal sisukalt ja tervislikult veeta. Küsimus on vaid huvis, viitsimises ja tahtmises midagi teha.


Päästeamet näitas oma vägevat tehnikat

Abivallavanem Jan Trei: vallarahva osavõtt oli läbi aegade kõrgeim

Kas võib öelda, et päeva üks korraldajaid või idee autor olete teie, abivallavanem Jan Trei?

Olen tõepoolest toonud Viimsi turvalisuspäeva ürituse korraldamise idee Viimsisse. Olen varasemalt analoogseid üritusi korraldanud Tallinna linnas. Sellest tekkis mõte, et miks mitte ka samasugust kogukonna turvateadlikkust tõstvat üritust oma koduvallas teha.

Päeva korraldamise osas olid suureks abiks valla kultuuri- ja spordiamet ning Viimsi Kool.

Mitmes kord see oli juba vallas turvalisuspäeva pidada?

Seekord toimus Viimsi turvalisuspäev juba viiendat korda. See näitab, et tegemist on vajaliku ja elujõulise üritusega.

Mis ajendas sellist päeva korraldama?

Kui vaadata valla avalike ürituste kalendrit, siis sealt oli puudu just turvalisuse tagamise ja ennetamisega seotud üritus.

Kogukonnas hakkab turvalisus peale eelkõige meist endist ja meie endi turvateadlikkusest. Mida turvateadlikum on kogukond, seda turvalisem on omavalitsus. Mõnikord on just turvateadlikkus see, mis aitab säästa inimelusid ja tervist, rääkimata varast.

Just turvalisuspäeval on politseinikud, päästjad ja kiirabitöötajad rahva keskel, räägivad oma tööst ja annavad praktilist nõu, et meil endil oleks turvalisem elada. Näpunäited, mida jagatakse, on väga praktilised ja lihtsad. Kas või see, kuidas käituda liiklusõnnetuses, mida teha siis, kui nähakse pealt vargust või röövimist, kuidas osutada vajaduse korral esmaabi, mida silmas pidada hoone kütmisel, miks peab olema kodumajapidamises pulberkustuti, kuidas seda kasutada jne.

Inimestega turvalisuse teemadel vesteldes tekib mõnikord tunne, et inimesed ei tea isegi riigis kehtivaid hädaabinumbreid 112 ja 110.

Turvalisuspäeva ürituse oleme alati ühildanud kooli algusega, et nii lapsed kui ka vanemad mõtleksid kaasa ohutusele ja turvalisusele kooliteel ning kodudes.

Kuidas on vallarahva osavõtt sellest üritusest muutunud - kas see on kasvanud või kahanenud?

Sel aastal oli vallarahva osavõtt läbi aegade kõrgeim. Üheks põhjuseks kindlasti asjaolu, et korraldasime selle aasta turvalisuspäeva ürituse koos kooli infolaadaga. Oma osa sellel üritusel on kindlasti ka ilmal - sel aastal oli ka väga ilus päikesepaisteline ilm, mis rahva välja meelitas.

Kes olid seekord uued osalejad ja kes juba tuttavad koostööpartnerid?

Läbi aegade on turvalisuspäevast osa võtnud valla konstaablid, Põhja prefektuuri Ida politseiosakond, Põhja-Eesti Päästekeskus, Tallinna Kiirabi, Maanteeamet, Eesti Naabrivalve, turvaettevõtted G4S ja Securitas Eesti, Ohvriabi, Kaitseliit. Sel aastal osalesid uute tulijatena MTÜ Vabatahtlik Merepäästeühing ning Naiskodukaitse.

Millist tulemust võiks see päev anda või mis tulemust võiks oodata?

Viimsi turvalisuspäeva tulemus peaks olema turvateadlikum vallakodanik.

Selline, kes oskab vältida ohte ning käituda adekvaatselt ohuolukordades. Tean ka inimesi, kes on saanud just turvalisuspäevalt ideid oma naabrivalvesektori loomiseks vallas. See on klassikaline näide, kuidas oma küla saab panustada turvalisse elukeskkonda.

Mida abivallavanemana valla turvalisuse kohta arvate?

Viimsi vallas on täna turvaline elada. Kuritegevuse profiil Viimsis on ennekõike varavastased kuriteod ning vargused elamutest, mida aeg-ajalt ette tuleb. Ka kõiki neid vargusi saavad elanikud ise ära hoida, olles edaspidi hoolsamad oma vara suhtes. Turvaline elukeskkond nõuab ka kogukonnaliikmetelt pingutamist. Turvalisus ühiskonnas sünnib ikkagi koostöös riigi, omavalitsuse ja kodanike vahel. Turvalise elukeskkonna kujundamine on meie kõigi kätes. Turvalisus hakkab peale väga väikestest asjadest. Kas või sellest, et kui märgatakse oma külas midagi kahtlast, peaks sellest esimesel võimalusel ka politseile teada andma.

Turvalisuspäev oli seekord ühendatud infopäevaga - ilmselt väga mõttekas. Kas nii saab olema ka tulevikus?

Sellel aastal korraldasime tõepoolest Viimsi turvalisuspäeva koos kooli infolaadaga. Tulemus oli suurepärane. Nii turvalisuspäeva kui ka kooli infolaada sihtgrupp oli kattuv - lapsevanemad ja lapsed, kellele need üritused ongi suunatud. Alati on mõistlik korraldada üks suurem üritus kui kaks väiksemat. Kindlasti plaanime ka järgmisel aastal turvalisuspäeva ja kooli infolaada ühildamist.