„Päev, millal inimene midagi uut ei õpi, on kaotatud päev" (A. Lauter)
Järvakandi alev on välja kasvanud 1879. aastal Järvakandi valla lõunasoppi Isakõnnu küla maadele rajatud klaasikojast ja selle ümber kujunenud töölisasulast. Nüüd tunneme Järvakandit kui Rabarocki korraldajat, vibulaske-, tehnikaspordikohana ning tuntust lisab Eesti Kaitseliidu taastamine 1990.a.
Kivi-Vigala põhikooli õppeekskursioonist
Klaasimuuseumi haridusprogrammi tutvustasid Külli Muromägi ja muuseumi juhataja Allan Kima. Tutvustuse aluseks püsiekspositsioon. 1895 .a. sai põhitoodanguks aknaklaas. Nägime ligi 1,5-meetrist klaasimulli, mille otsad lõigati pikuti lõhki ja triigiti eraldi ahjus aknaklaasiks, 1928.a. ehitas insener Gerhard Lukk uue masintõmbe meetodil töötava Järvakandi klaasivabriku, kust algas tehase nn. võidukäik, mis kestis 1995.a. Klaasitööstuse teekonna kirjelduse ajaloost tänapäeva pakkus meile palju huvitavat teavet. Uues vabariigis lõpetati klaasi tootmine, mindi üle purkide ja pudelite tootmisele.
Muuseumi külastamine annab võimaluse klaasikojas töö jälgimiseks. Kindla peale puhujaks oli Eero Vaikre. Klaasistuudio klaasimeistri käte vahel valmis vaas ning hiljem jätkas meister öökullide valmistamisega. Õpilased jälgisid suure huviga klaasimeistri tööd; soovijatel oli võimalik varem sulatusmeetodil valminud töid: meeneid-taieseid kaasa osta. Järvakandi suveniirid ehivad paljude kodusid. Klaasikoda on töötanud juba kuus aastat ning kutsub edaspidi uusi huvilisi kätt proovima.
Võtsime muljed-ülesvõtted koduteele kaasa, kodustele teadaandmiseks.
2. On maa, aga ei kanna, on vesi aga sõuda ei saa, nõnda tutvustati Mukre raba ajakirjas „Eesti Loodus"
Ilus ilm kutsus meid rabamatkale, sääsed meist huvitatud ei olnud, agaramad olid valmis end kemikaaliga kokku määrima. Meie matka ajal tegi lõpuklass kirjandit „Inimene ja loodus" ning matkast osavõtjail tekkis suhe ümbritseva loodusega ning vaade vaatlustornist kinnitas meie looduslähedust. Toreda näite tõi raadios samal hommikul Vigalas töötanud kirikuõpetaja Kaido Soom: tulles tagasi ühest Euroopa suurlinnast, ootas teda Eestimaal suur vaikus, nii kosutav tundus see mõtete kogumiseks.
Mukre raba pindala on ligi 2200 ha. Raba on tekkinud järve soostumisel, teda peetakse Eesti üheks vanemaks sooks. Raba on rikas laugaste ja pisijärvede poolest. Imetlesime Mukre järve tumedat vett, eemal nägime valgeid vesiroose õitsemas. Pärandkultuuri aastal saab ära märkida, et rabalaama lõunapoolses osas on koht, mida tuntakse Krõõda soo nime all. Legendi järgi uppunud sinna Krõõda nimeline naisterahvas ning sellest ajast olevat Mukre männid punase koorega. Rabasid jätkub mitmel pool Raplamaal, arvatakse, et Vigalas tuleks leida võimalusi rabade arendamiseks turismi- ja õppekeskkonnana.
3. Tagasiteel tagime peatuse soome lendurite monumendi juures Vanamõisa külas Valgu lähedal. Sõja alguse 1941.a. augusti äike viis lendurid kursilt ja nad hukkusid. Mälestusmärk avati 1997.a. ning selle kujundajaks on Heikki Häiväoja, kelle kujundatud on ka Soome euromüntide tagaküljed.
4. Väike peatus teisel pool Valgut Veski külas tuntud näitleja, näitejuhi ja lavastaja Ants Lauteri sünnikodu juures, tema suurust teavad täiskasvanud ning Märjamaa Keskkool on tema nime kandnud. Õpilastele sai kaasa üks Lauteri mõte, lihvimata teemant pole veel briljant.
5. Viimane peatus oli Velisel Kiigesaarel kiikudes, üle silla liikudes ja konnakullesid jälgides. Oli peatushetk. Tänusõnad Teile Järvakandi, Kehtna ja Märjamaa vallad, et on võimalus tulla uutele õppekäikudele.
