Rahvamaja saal oli kaunistatud Vormsi kooli tüdrukute ja Vormsi Käsitöö Seltsi poolt aasta jooksul valmistatud käsitöödega, mis tegi ruumi ja olemise väga õdusaks. Päevajuhid Elle Puurmann ja Gert Enno andsid ülevaate möödunud kultuuripäevadest, tutvustasid päevakava ja esinejaid. Traditsiooniline lasteaialaste tervitus algas Getrudi ja Katariina Kõiveeri särav-siiralt esitatud vanade rannarootsi lastelauludega. Nendega liitusid ka teised lapsed ning juhendajad Ilona ja Jana.

Vormsi pärandihoidja Pärandihoidja tiitliga tunnustati sel aastal Evi Berggrenit kui tublit käsitöötegijat, aiapidajat ja alati lahket nõuandjat. Temalt on käsitöötegijad saanud palju teavet erinevate töövõtete kohta. Evit külastati ka enne seekordset kultuuripäeva, et saada rohkem teada Vormsi varasema elu-olu ja Maria Murmani kohta.

Vormsi laste rahvarõivad

Kristina Rajando tutvustas Vormsi laste rahvariideid. Kultuurkapitali toetusel oli ta valmistanud Vormsi lasteaiale väiksema ja suurema Vormsi poisi rahvarõivakomplektid ning täiendas Vormsi tüdrukute komplekte.

Vormsi lasterõivad on tähelepanuväärsed, sest need ei olnud täiskasvanute rõivaste vähendatud koopiad, vaid olid spetsiaalselt lastele valmistatud. Nii on väikesed Vormsi tüdrukud ja poisid kandnud umbkuuelaadset seljakinnisega kleidikest, mis poistel oli sinine ja tüdrukutel kuldkollane.

Esitlemiseks olid rahvarõivastesse riietatud Vormsi lasteaialapsed Getrud, Orm, Katariina ja Robert. Asjalike modellide abil pööras Kristina tähelepanu rõivaste erinevatele detailidele ja nende kujunemisloole.

Sofia Joons ja Vormsi rahvamuusika

Rootsis sündinud Sofi a Joonsi isapoolne suguvõsa on pärit Eestist. Rannarootslaste muusikas leidis ta silla Rootsi ja Eesti kultuuri vahel. Sofi a vahendusel leidis hiiu kannel ehk talharpa paari aasta eest tagasitee Vormsi saarele. Oma meeleolukas loengus andis Sofi a ülevaate rannarootslaste muusikaelust alates nende saabumisest Vormsile kuni lahkumiseni Teise maailmasõja ajal.

Esimesed Vormsis mängitud viisid olid mängitud hiiu kandlel ehk talharpal. Muusikateadlaste jaoks teeb selle keelpilli huvitavaks poogna kasutamine, mis on üle võetud Araabia maadelt. Talharpat mängiti keskajal ka mujal Euroopas, aga uute pillide, näiteks viiuli, tulekuga see kadus. Vormsis ja Lääne-Eestis jäi hiiu kannel aga pidama.

Lõunapaus

Ela ja Krista olid valmistanud suurepärase hernesupi ega olnud suitsulihaga koonerdanud. Lisaks olid paljud vormsilased toonud omatehtud hõrgutavaid küpsetisi, marinaade, leiva- ja saiakatteid, lihatooteid jne. Suupisteid oli igale maitsele ja peopäevale omaselt ikka rikkalikult. Väike saar pakub palju võimalusi mitmekesise tooraine näol.

Maria Murman

Maria oli üks neist vähestest vormsilastest, kes jäi siia pärast Teist maailmasõda elama. Oma eluajal rääkis ta kõigile huvilistele rootslaste elust Vormsis enne sõda ja mängis tsitril eestirootslaste laule. Tema ilus hele lauluhääl on paljudel tänini meeles.

Sissejuhatuseks meenutustele tuli ekraanilt Olav Neulandi fi lm „Ajutised inimesed”, mis tutvustas Maria Murmani, Vormsi rahvariideid ja näitas, mis on saarel toimunud ja toimumas. Suurt elevust tekitas tuttavate inimeste nägemine. Saare põhiprobleemid pole palju muutunud: endiselt pole piisavalt inimesi, eluega töökohti. See-eest on ilus loodus, värvikas minevik ja Maria Murman. Kes soovib, võib fi lmi vaadata ERR-i kodulehelt: http://www.err.ee/ etv2/video-ee.aspx?id=1562.

Mariat meenutama kutsutud Ants Varblane ütles, et fi lm „Ajutised inimesed” läheb iga vaatamiskorraga paremaks. Märgates iga kord uusi nüansse, paneb see aina rohkem hindama Neulandi talenti. Ja nii nagu fi lmiga, olevat ka Mariaga, kes läks iga päevaga üha paremaks ja sai elavaks legendiks. Mida aeg edasi, seda enam oli ta ütlemistes tunda pikka elukogemust. Ants oli see, kes sõidutas Maria Rootsi kuninga vastuvõtule, mis kestis tund aega. Millest nad omavahel rääkisid, seda Maria ei öelnud.

Vahepalana esitas Sviby tüdruk Johanna-Liisa Müürisepp rannarootsi koraali „Üks täht läks oma taevateed”.

Hea sõnaga meenutas Maria Murmani ka Helgi Maurer, kes viis tema juurde eksursioonigruppe. Enim oli külastusi 1990. aastate alguses. Ei olnud ühtegi gruppi, kus poleks küsitud: „Kas me Maria juurde läheme?”. Külalistele näitas Maria oma rahvariideid ja käsitööd, laulis alati hea meelega ning õpetas „Väikse Muhu” viisile tehtud Vormsi laulu. Ka siis, kui tuldi ette teatamata.

Elu lõpupäevad veetis Maria vanadekodus. Enim kurvastas teda see, et tal ei lubatud laulda ega mängida. Pärast Helgi sekkumist anti talle tsitter tagasi ja lubati mängida ning laulda. Aga ainult päeval, sest öösel ta segaks teisi. Kui Maria veel kodus elas, rääkis, et kui öösel üles ärkab, läheb suurde tuppa laua äärde, kus on tsitter ning hakkab mängima ja oma ette laulma. Maria ütles, et ilma tsitrita ei saa ta üldse olla.

Kui väljas oli juba pime

Pärast kahetunnist pausi koguneti taas rahvamajja, kus Sofi a õpetas Vormsi moodi tantsimist. Lihtsam osa oli sabatants. Keerulisem oli paaristants: omalaadse kätehoiaku ja sammuga, mis on kui tagurpidi valsisamm. Pärast paari ringi oli tulemus mitte ainult lõbus, vaid nägi juba korraliku tantsu moodi välja.

Vormsi noorte etteaste algas laulmisega kahel tasemel – lava ees ja rõdul. See tipnes koos Manija noortega esitatud looga „Abruka valss”, mille refrään oli kohandatud: „Tule Vormsile sa”.

Õhtu jätkus Manija poiste rahvaliku muusika saatel. Peo eredaima tantsupaari tiitel kuulub kindlasti kahele Kristale, kelle emotsionaalne milosevenuslikult feminiinne improvisatsioon „Prekrasnõje šenžinõ” tekitas hea tuju igal õnnelikul, kes neid nägema juhtus ja kutsus esile kõva aplausi. Pidu nautida oskasid teisedki.

Rahvamaja on liiga väike!

Eelmisel aastal jäi koolisaal väikseks, sel aastal rahvamaja. See ei tähenda siiski, et kultuuripäeva peaks nihutama suvele, kus toimub niigi palju üritusi. Suur rahvahulk näitas, et ka talvel on Vormsis seesugust sündmust vaja. Osalejate arvu ei oska täpselt öelda. Vormsi kooli õpilased meisterdasid kõigi osalejate jaoks 73 käepaela, millest hilisematele saabujatele enam ei jagunud.

Tulevik

Kultuuripäeva üheks eesmärgiks oli panna alus Vormsi muusika fondile. Tänaseks on meieni jõudnud Alar Rästa poolt 1990. aastal tehtud fi lm Vormsist ja Mariast, Johansonide pere Maria juures tehtud salvestised, Sofia Joonsi koostatud eestirootsi laulik, mitmed fotod, väljalõiked ajalehtedest ning Vormsi kooli õpilaste ja õpetajate Vormsi elanikega tehtud intervjuud. Muusika-alased materjalid on väga oodatud ka edaspidi (kool@vormsi.ee).

Eelmise (kolmanda) kultuuripäeva ettekanded avaldasid Vormsi kooli õpetajatele nii tugevat mõju, et alates 2010. aasta sügisest õpetatakse meil 7.–9. klassidele Vormsi kodulugu. Kas seekordne muusikateema annab tõuke muusikaelu elavnemisele? Vormsi noortel on plaanis suvel korraldada väikesaarte noorte laulupidu.