Muidu vaiksest rühmatoast käis läbi vägev sõjahüüd „Tulevad!", kui Kirde Kaitseringkonna kaitsevärvides furgoonauto koos kuue suurtükiväepataljoni ajateenijaga hoovi keeras. Lähebki lahti!

Nagu kaitseväeski, õpiti esmalt rivis seismist ja rivisammu. „Rivis alustatakse astumist vasaku jalaga," selgitas nooremseersant Takk. Kumb oma kahest jalast see vasak on, seda teadis enamik. Et aga naerukihistamine pole rivis lubatud, sai täna selgeks. Samuti see, et oma kaaslase poole ei suunata püssitoru mitte kunagi ja püssitoru hoitakse maa poole.

Nii ei tulnud püssidega suurt vehkimist ette isegi mitte sel ainsal püssipäeval. Rahulik ja sõbralik meel valitsegu ennekõike!

Katsuti sõduri seljakotti - päris raske! Täisvarustuses kaalub seljakott 30 kilo ehk samapalju kui mõni laps. Sõjaväes tuleb mõnikord täisvarustuses seljakotiga isegi joosta. Prooviti pähe metallkiivrit - noorevõitu kaela jaoks oli raske seegi, aga äge oli ikkagi. Gaasimaskis polnud üldse mõnus olla ja pähetõmmatud mask meenutas lastele elevandi pead.

Nooremseersant Takk selgitas, et ka mürgise õhuga peab inimene hingama ja seda gaasimask inimesel teha aitabki. Soovijatele joonistasid sõdurpoisid näole sõjamaalingu, vaadati „haavatutele" esmaabi andmist ja autokastis videoid ajateenimise kohta.

 „Kui sõdur hommikul kell kuus äratuse peale üles tõuseb, siis on ta esimeseks tegevuseks hommikuvõimlemine," tutvustab üks ajateenijaist lastele sõduri argielu. Sporti teeb ajateenija palju, et ta suudaks kaitseväes ettetulevaid raskusi taluda. Koos tehakse kätekõverdusi ja kõhulihaste harjutusi. Võetakse sisse „leboasend", mis lastekeeli tähendab nurgas seismist näiteks sõnakuulmatuse eest. Päeva lõpetuseks mängiti Kevadtormikese mängu, milles tuli vastase poolelt võimalikult palju varustust endale saada ilma ise pihta saamata. Tulemuseks oli viik. Võitis sõprus ja lahe koosolemine koos noorte ajateenijatega.

Pajusti lasteaed Kirde Kaitseringkonnas vana tuttav. Esmakordselt käis lasteaed Tapal Väljaõppekeskuses 2005. aastal. Vahelduva eduga on käidud teineteisel külas hiljemgi. Tänavune Kevadtormikese mäng toimus Pajusti lasteaias juba kolmandat korda.

Ene Kruusmaa sõnul kasvavad paljudes peredes lapsed ilma isata, ka on lasteaiaõpetajad enamasti naised. „Ilma isa eeskujuta ei omanda poisid aga hästi soorolli. Oleme lasteaias leidnud, et olgu meil mõnigi mehisem päev aastas, mis seda tühikut täita aitaks. Kevadtormikese päev on lastele põnev ja meeldejääv elamus, kus nad õpivad kaitseväelastega koos mängides tundma mehe kodukaitsja rolli. Midagi jääb neile sellest päevast kindlasti meelde, kasvõi alateadvusse. Meie sooviks on, et meie poistest kasvaksid terved eesti mehed, kes ei hiili kaitseväest kõrvale ja julgevad vastutust kanda."