Paldiski õigeusukirik sai 10-aastaseks


Paldiski õigeusukirik sai 10-aastaseks
Paldiski Linnaleht

Kristuse sündimise päeval 7. jaanuaril sai püha suurmärtri ja ravit­seja Panteleimoni õigeusukirik 10-aastaseks. Pärast jumalateenistust jagasid koguduse liikmed piduliku söömaaja käigus meenutusi möö­dunud aastatest.

7. jaanuaril 2003. a Kristuse sündimise pühal toimus Paldiskis püha suurmärtri ja ravitseja Panteleimoni kodukirikus esimene kiriklik ju­malateenistus. Sellest sündmusest lahutab meid juba tervelt kümme aastat. Aga millest kõik alguse sai?

Kõige tähelepanuväärsemaid mälestusi sellest võib jagada Galina Fjodorova, meie kiriku koguduse liige, väsimatu palvetaja, kelle jõu­pingutustele võlgnemegi õieti tänu selle eest, et õigeusklik vaimne elu hakkas meie linnas taastuma.

„Kõik sai alguse 2001. aastal sõidust Aleksandr Nevski katedraali, kus toona teenis ülempreester Sergi Ivannikov, kes oli tol ajal selle katedraa­li vaimulik, praegu aga Alapajevski ja Kamenetski piiskop," meenutab Galina Ivanova. „Ta küsis, kas meie linnas on kirik olemas. Vastasin tal­le, et ei ole. Ta vaatas mulle otsa ja palus oodata, kuni jumalateenistus kirikus läbi saab, et sõita siis koos minuga Paldiskisse. Kui linna jõudsi­me, suundus ta kohe loa järele, et luua meie linnas õigeusklik kogudus." Varsti pärast seda, 26. märtsil 2001. a, toimus õigeusklike algatusgrupi asutamiskoosolek ning seejärel leidsid aset ka esimesed jumalateenistu­sed, mis peeti esialgu Punase Risti ruumides.

2002. aasta suvel registreeriti õigeusukogudus riiklikus registris ning veel samal aastal anti Paldiski õigeusukoguduse kasutusse endise linna­muuseumi väike puithoone, kus seati Tallinna ja kogu Eesti metropolii­di Korneliuse õnnistusel sisse suurmärtrile ja ravitsejale Panteleimonile pühendatud kodukirik.

2003. aasta õigeusu jõuludeks sisustati endise muuseumi kaks ruumi kohalike elanike jõududega ajutiseks kirikuks. Sellest saadik ongi seal peetud jumalateenistusi, mis toimuvad koguduse liikmete rõõmuks kuni tänase päevani.

Kümne aasta jooksul pärast püha suurmärtri Panteleimoni kodukiriku asutamist on see palju muutunud. On rõõm tunnistada, et koguduse elu on muutunud märksa mitmetahulisemaks. Eriti rõõmustav on näha, et kirik on täis palvetajaid, kelle hulgast leiab rohkesti ka lapsi ja noori. Pühapäeviti toimuvad lastele kirikukoguduse koolitunnid. Kirikut kü­lastavad inimesed võtavad siit kaasa killukese jumala õnnistust, mis neid nende eluteel abistab, valgustab ja toetab.

Sel pidulikul päeval astusid koguduse liikmed püha armulaua ette, mis on tunnistuseks koguduse tõelisest vaimsest elust. Pärast pidulikku ju­malateenistust toimus ühine söömaaeg, mille käigus koguduse liikmed vahetasid meenutusi möödunud aastatest.

Tagakiusamise ja pühaduse rüvetamise ajad on möödas. Nüüd oleme kutsutud õigeusku taaselustama, seda kõigiti hoidma ja kaitsma, taas­tama usku ja lootust jumalasse ning seisma lahke kõlbelisuse eest. Kui püüame teha ainult head, kaitseb meid issand, kes tasub igaühele tema tegude järgi.

Preester Nikolai Kamenev
Püha suurmärtri ja ravitseja Panteleimoni kiriku vanempreester