Tore kokkusattumus on aga see, et 4. juuni pole mitte ainult igal aastal meie valla aastapäev, vaid ka Eesti lipu päev, mis seekord kannab siis järjekorranumbit 128. Nii et natuke uhkem tunne on ikka küll, et valla sünnipäeval üle Eestimaa lehvivad riigilipudki. Ka toonaste, 1884. aasta sündmuste teekonnal on oluline koht täna Palupera valda jääval Kintsli kõrtsil. Tartu üliõpilased ja vilistlased päästsid Eesti lipu varikatte alt välja ja panid sõidutuules lehvima just siinses peatuskohas, sest Otepää kirik hakkas paistma. Nii sõideti kaheksahobuse tõllas Otepääle, kus Otepää kirikla õpetaja Rudolf Kallas lipu pühitses ja õnnistas. Tartus oli selle lipuga esinemine keelatud.

Juunis 1992 toimus Eestimaal rahareform, käibele tuli rubla asemel Eesti kroon. 2012. aastal möödub 20 aastat ka aastast, mil võeti vastu põllumajandusreformi seadus, millega pandi alus endiste kollektiiv- ja riigimajandite likvideerimisele.

Sügisel 1992 asutati ka Valgamaa Omavalitsuste Liit, kõik kohalikud omavalitsused Valgamaal olid saanud omavalitsusliku staatuse.

1992. a juhtisid valda veel 15 kohalikku rahvasaadikut. Vallavanem ja volikogu esimees oli ühes isikus Heino Komlev.

1993. a vahetusid kohalikud rahvasaadikud nõukogudes vallavolikogu liikmetega. Palupera vald sai 28 kandideerijast 12 esimest vallavolikogu liiget. Vallavolikogu esimeheks sai Valdeko Värva, vallavanemana jätkas endine külanõukogu esimees Heino Komlev.

1996. a

sai 47 kandideerijast vallavolikokku 11. Volikogu esimehena jätkas Valdeko Värva, vahepeal ka Hilja Teder ning vallavanemana alustas siiani ametit pidav Terje Korss.

1999. a sai 22 kandideerijast vallavolikokku 11. Volikogu esimeheks sai siiani ametit pidav Vambola Sipelgas. 2002 valiti vallavolikogu 11 liiget 25 kandideerija seast. 2005 valiti vallavolikogu 11 liiget 15 kandideerija seast. 2009 valiti vallavolikogu 11 liiget 24 kandideerija seast.

Järgmised kohalike volikogude valimised toimuvad sügisel 2013.

1992. aastal oli Palupera vallas 13 küla. 2007. aastal eraldus Lutike külast Makita küla ja Palupera vald sai 14nda küla.

1992. aastal oli meid 1295, täna on rahvastikuregistri andmetel Palupera vallas 1116 elanikku. Palupera vald sai oma vapi ja lipu 2004. aastal. Läbi 20 aasta on toiminud vallas 2 maakultuurimaja (Hellenurmes ja Nõunis), 2 külaraamatukogu (Hellenurmes ja Nõunis, kusjuures 1999.aastal kolis Nõuni raamatukogu kultuurimajast endisesse kontorihoonesse ja 2009.aastal päris oma majja) ning Palupera Põhikool (Nõuni algkool reorganiseeriti 2001.aastal põhikooli filiaaliks ja lõpetas tegevuse lõplikult 2005.aastal). 1990-ndate aastate algul õppis Palupera põhikoolis 80-90, täna 77 õpilast.

Hellenurme Hooldekodu juurde asutati lasteaed (1995) ja valla hallatav asutus Hellenurme Hooldekodu reorganiseeriti MTÜ Hellenurme Mõisaks (1999). Kino Hellenurmes lõpetas 2000. aastal. Ajalukku on jäänud ettevõtjatest Elva Tarbijate Ühistu kauplus Paluperas (2002), Merle kauplus Nõunis, Ööbikuoru kauplus Hellenurmes ja kauplus Päidlas (OÜ Düün), OÜ Nõuni Taimekasvatus, AS Nelli ja OÜ Melkerin, OÜ Helde PM Tootmine, PPF Nurme OÜ, AS Deca, OÜ Metsatäht, OÜ Krolle, AS Helleh, EE LoNe, velskripunktid 1990ndate lõpus ja sidejaoskonnad Paluperas (2006) ja Nõunis jt. Siiani tegutsevad, küll mõningaste osaliste nimevahetustega OÜ Palupera-Agro, OÜ Nõuni Puit, OÜ Palu-Teenus, OÜ Tasemix, OÜ Hiiesalu, OÜ Päidla jt. Lisaks on asutatud hulgaliselt uusi ettevõtjaid ja vabasektori ühinguid.

Traditsioonidest on unustuste hõlma jäänud Hellenurme võrkpallivõistlused Hellenurme karikale (viimati toimusid 2006. aastal, 46. korda), kuid on säilinud mälumänguturniir Palupera valla karikale (2012. aastal toimus 19. korda), jaanipäevade tähistamise peod Nõunis ja Paluperas jm. Ka uusi traditsioonilisi tegemisi on sündinud hulgaliselt.

1998. aastal tuli päevakorrale haldusterritoriaalsete piiride muutmise küsimus, mis aga vallarahva poolt heakskiitu ei leidnud ja nii jäigi tol korral tekkinud Otepää vallaga ühinemata.

20 aasta jooksul on rekonstrueeritud vallas oluliselt mõisakooli, mõisaparke, ehitatud staadion ja uus raamatukogu Nõuni, rekonstrueeritud külades joogivee- ja reoveesüsteeme, ehitatud puhkealasid, kergliiklusteid ja tänavavalgustust, loodud hooldekeskus, lasteaed, noortekeskus, külamaja jpm., rääkimata väiksematest remonttöödest, mida aastate jooksul ikka ja jälle uuendatud ning muidugi aktiivsema näo saanud vabasektor ja noored. Ja nii käib see põlvest põlve, muutuvad ja asenduvad inimesed ja tingimused, kuid - meid on vähe ja sestap hoidkem hoolega MEIE-tunnet järgnevatelgi aastakümnetel!